Hei!
Pole siia mõnda aega midagi kirjutanud, kuna elu- ja töökoht on endiselt samad. Küll aga oleme vabal ajal erinevaid asju teinud, nii et juttu ja pilte tuli oodatust rohkem 😀.
Aprillis saime omapärase võimaluse kolida paariks päevaks kaunisse Albany eramajja koeri hoidma. Nimelt pidid farmeri tuttavad Perthi minema ja neil polnud oma kahte Ameerika kokkerspanjelit kuskile jätta. Meie põhiliseks ülesandeks jäi Errol'ile ja Clara'le süüa ning erinevaid ravimeid anda. Mõlemad kutsud olid äärmiselt armsad!
 |
Õhtune jalutuskäik |
Mõned pildid ka majast, mis oli küll väga ilus, kuid minu maitse jaoks natuke liiga palju nipsasjakesi. Samuti oli maja väga puhas, nii et esimesel õhtul ei julgenud midagi katsudagi 😄. Näiteks klaaside ja taldrikute all kasutasime aluseid, iga kord peale kraani kasutamist pühkisime veepritsmeid, rääkimata duši klaasseinte puhastamisest. Enda Albany koju oli peale seda kogemust küll vabastav tulla 😄.
 |
Ootamatult sadas maha rahe. |
 |
Külmade ilmade tõttu tegime õhtul kaminasse tule. |
Samal nädalavahetusel käisime Margretiga Denmarkis väikesel matkal, Šveitsi šokolaaditehases ning Bostoni õlletehases. Õhtul läksime linna peale ning pika nädalavahetuse tõttu (munadepühadel oli siin vaba nii esmaspäev kui ka reede) oli linn rahvast täis. Kui eelmisel korral olid klubis vaid mõned inimesed, siis seekord oli vähemelt poole tunnine ootejärjekord ukse taga 😁.
Ühel vabal päeval külastasime kohaliku mehe puuskulptuuride väljapanekut, kus oli väga lahedaid kujusid.
Nüüd aga veidi veel matkamisest, mida oleme viimasel ajal väga palju teinud.
Aprilli lõpu poole üllatas ilm meid mõnusa sooja ja päikesepaistega, nii et sai jälle lühikesed püksid jalga tõmmata. Tegime selle puhul 14 kilomeetrise (7 km ots) Luke Pen jalutuskäigu mööda jõeäärt. Kohati tuli tunne nagu oleks Eestis 🙂. Kui minnes nägime tee ääres kolme infotahvlit (üks neist 1x1 meetrit), siis mingil ime kombel tagasi tulles ei pannud kumbki meist ühtegi neist tähele 😀
 |
7 kilomeetrit kõnnitud, nüüd vaja sama tee tagasi minna 😀 |
Kohati tänu Margretile avastasime, et Stirling Range rahvuspargis, kus veebruaris käisime ronimas Bluff Knolli otsa, on veel mitmeid lahedaid mägesid, mida otsustasime vallutada.
Esimeseks neist valisime 1052m kõrguse Toolbrunup'i. Tegemist oli meie esimese klass 5 kuuluva matkaga (siinsed rajad on kõik klassifitseeritud 1-5), mistõttu olime veidi ärevad. Pärast matkale tagasi vaadates tõdesin, et oli lihtsam kui ootasin.
 |
Kohati väga kivine rada mäe tippu |
Eelnevast matkast positiivselt meelestatud otsustasime järgmisel nädalavahetusel teha kaks klass 5 mäge ühel päeval 😄. Üks neist 783 meetri kõrgune Talyuberlup (rada 2,6km edasi-tagasi) ja teine 856m kõrgune Magog (rada 7km). Vastupidavus sai proovile pandud ning mul tahtsid sääred krampi minna, aga ära tegime! Paneme endale tavaliselt eesmärgi, mis ajaga tahame tipust alla jõuda, mistõttu oleme iga laskumise lõpus ka mõned jooksusammud teinud 😀.
 |
Minu algeline joonistus teile 😄 Vasakul Magog ja paremal Talyuberlup. |
 |
Puhkepaus enne tippu jõudmist. Mt Talyuberlup. |
 |
Vaade Talyuberlup'i tipust |
 |
Magog'i tipus |
 |
All ronimine täies hoos. Mt Magog. |
Albany kandi loodus on väga kaunis ning mul on hea meel, et siin pikemalt peatume 🙂.
 |
Middleton beach |
Järgmise korrani 👋
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar