reede, 21. jaanuar 2022

Võtame suuna taas lõunasse

 Hei!

Eelmise postituse lõpetasin sellega kui eelmise aasta augustis jäime Townsville, kuna meie auto Charlie läks katki. Tuju oli muidugi nullis ja teadmatust palju. Asjale ei aidanud kaasa ka see, et just tehti kõik piirid lahti, nii et tee meie järgmisesse sihtpunkti oli vaba. Väga pikalt siia autosaagast ei hakka kirjutama, aga kokkuvõttes läks ligi nädal ja kaks eri töökoda üldse teada saamaks, et probleem kütusepumbas ja siis veel poolteist nädalat, et see korda tehtaks. Kuna parandamine oli küllaltki kallis, siis kaalusime ka auto maha kandmist, aga eesolevale tripile mõeldes tundus see liiga nukker. Niisiis veetsime paar sunduslikku nädalat Townsville hostelis ja linna peal ringi käies. Niisama istumine ja ootamine oli ikka väga raske, aga vaikselt harjusime hosteli elu ja inimestega ning lõpuks oli sealt isegi natuke kahju lahkuda 😀. Õnneks on meil autol eraldi kindlustus, kui midagi juhtuma peaks, nii et puksiirid, taksosõidud ja enamuse elamisest maksid nemad kinni.

Mõned päevad hostelis olnud tegime ka oma reisiplaani SUURE muudatuse. Juba kuid oli meil plaanis, et lendame oktoobri alguses, kui minul kolmas aasta läbi saab, tagasi Eesti. Andsime sellest kõigile teada ning viskasime isegi oma tööriided minema. Siis aga tekkis väike mõte teha veel üks viljavõtt ja sellele järgi veel veinihooaeg ning enesele ootamatultki oli meil mõlemal paari päevaga uus töö olemas. Tunded olid kahetised, põnevus uue töö ees, aga samas ka kurbus, kuna olin juba mõtetes ühe jalaga lennukis.

Aja veetmiseks käisime linna peal jalutamas ja külastasime pea iga päev uut kohvikut 🙈

Külastasime Queenslandi loodusmuuseumi

Käisime aborigeenide kunstinäitusel ja saime näpud saviseks teha valmistades coolamoni ehk aborigeenide kausikest.

Sattusime Townsvilles olema ajal kui vaalad sealsest rannikust suhteliselt ligidalt möödusid. Käisime vaalavaatluse päevatripil ja nägime neid päris lähedalt!
Tähistasime hostelikaaslase sünnipäeva. Teisipäeva õhtuti oli pubis eripakkumisel õlu 2 dollarit 😀.

Kui lõpuks auto kätte saime võtsime suuna Lõuna-Austraalia peale. Queenslandis oli küll mõnus soe, kuid kartes, et kuskil võib viirusepuhang tulla ja piiride olukorras midagi muutub, olime sõites suhteliselt kiired, tehes vaid mõned peatused. Ega seal palju näha polnudki, kuna vahepeal oli sadade kilomeetrite kaupa tühjust. Ööd veetsime teeäärsetes tasuta kohtades nii palju kui võimalik. Esimene neist oli küllaltki lärmakas, kust roadtrainid öö läbi mööda sõitsid ja peale meie oli vaid üks auto veel. Teise öö olime tee äärest natuke eemal koos rohkete kaasteelistega.

Teele jäi ajaloolise hõnguga linn Charters Towers

Queensland'is on piirkondi, mis on tuntud rohkete dinosauruste säilmete leidmise poolest. Käisime meile teele jäänud muuseumis nendega lähemalt tutvumas.

Mary Kathleen kaevandus, kus kaevandati kunagi uraani.

Ööbimine tasuta teeäärses kohas. Osad neist on vägagi populaarsed, nii et omale sobivat kohta peab otsima.

Käisime aborigeenide jaoks pühas paigas Wiliyan Ngurru. Meie jaoks lihtsalt auk maas 😃. 

Põhjaterritooriumisse jõudes jäime juba poole päeva pealt peatuma roadhouses kuna järgnevad linnad olid suhteliselt kahtlased, seal toimub palju vargusi. Ühe karavanipargi kodulehel oli küll öeldud, et neil kõrge aed okastraadiga ja ööseks pannakse värav lukku, aga ka seal tuleb aeg ajalt vargusi ette. Päeval sulasime päikese käes, tegime basseinis värskendava supluse ning läksime magama. Öösel aga ärkasime väga tugeva tuule tõttu, nii et hakkasime muretsema, kas meie katusetelk sellele ikka vastu peab ja kolisime lõpuks autosse. Kuna roadhouse ümber kummalegi poole on paarsada kilomeetrit tühjust, siis ei olnud ka 40km/h tuule eest kuskilt varju oodata.

Tüüpiline roadhouse

Järgmisel päeval aga jõudsime meie jaoks juba tuttavale maanteele, millel veeresime 2019. aasta septembris. Tee viis Austraalia punasesse südamesse ehk red centre, kus kavatsesime veeta järgnevad paar päeva. Eelmine kord samal teel olles olid meie raha- ja ajavarud väga piiratud mistõttu me ei saanud kõike avastada, mida tahtsime. Niisiis täiendasime Alice Springsis oma toiduvarusid, juhuslikult ostsime paar aborigeenide maali ning suundusime esimesse rahvusparki West McDonnel National Park.



Telefoni antenni võimendaja. Punasel postil on spetsiaalne koht, kuhu oma telefon asetada ja kui hästi läheb, siis leiab natuke levi.

Sünnipäeva hommik 😋

Minu vaieldamatult lemmik thorny devil.

Järgmisel päeval võtsime suuna Watarrka National Parki, kus asub muljetavaldav Kings Canyon. Aja kokkuhoiuks läbisime aborigeenide kogukondade vahelt läbi mineva eratee, mille jaoks pidime ostma eraldi loa. Teele on lubatud ainult high clearance nelikveolised autod ning kuna korrapärast teehooldust pole võib see olla päris karm. Meie jaoks oli tee üllatavalt heas seisukorras, vaid paar kohta olid rohkem treppis. Kings Canyon ise oli väga võimas, kindlasti üks minu lemmikuid kohti, kus käinud olen Austraalias.

Sellest edasi olime juba jälle tuttavate Uluru ja Kata-Tjuta juures. Teel sinna õnnestus meil näha metsikuid kaamleid! Jälle üks unistus täitunud 😀 Suuri kive vaatasime aga seekord helikopterilt. Kui eelmine kord meeldis meile rohkem Kata-Tjuta oma huvitavate matkaradade poolest, siis õhust vaadates oli Uluru palju muljetavaldavam.

Mt Connor

Uluru päikeseloojang, mis on igaõhtune
populaarne vaatamisväärsus.

Käisime kuulamas loengut aborigeenide tööriistadest, metsaandidest ja kuulamas kuidas mängitakse nende traditsioonilist pilli didžeriduud.

Sarnaselt kahe aasta tagusele tripile ööbisime taaskord Lõuna-Austraalia ja Põhjaterritooriumi piiri peal ning järgmisel päeval suundusime minu lemmikusse veidrasse Austraalia linna Coober Pedy'sse. Tegemist on opaali kaevanduspealinnaga ja kuna see asub kõrvetava päikesega sisemaal, siis elatakse maa all. Linnas on rohkelt ehtepoode, mida külastasime ja nii mõnegi ehte kaasa ostsime 🙈.

Austraalia keskel on väga palju maha jäetud autosid teede ääres. Need siin on kõigest mõne tunni jooksul pildistatud.

Antud pilt ei ole just kõige parem, aga kahjuks ma paremat ei teinud 😃. Pilt on tehtud kaevanduses ning ringide sees on näha opaali. Opaal asub nö kihiti teatud sügavustel maa all. Vastavalt selle omadustele (näiteks värvid, muster, kuidas valguse käes mängib) määratakse opaali hind.

Vaikselt lähenesime oma reisi sihtpunkti Tanundasse, Adelaide külje all. Mida lõuna poole jõudsime seda külmemaks ilm läks ja enam polnud üldse nii tore telkida 😁. Teele jäi omapärane linn Woomera, kus Kelli natuke aega elas lambapügamise töö ajal. Ja olles taaskord viinamarjaistanduste vahel, külastasime ka paari veinikat, kust nagu ikka proovitud veinidest oma lemmikud kaasa ostsime 😋.

Woomera linnaväljakul asuv väljapanek, kus esitletakse siin välja töötatud ja testitud rakette. 


12 päeva peale Townsvillest lahkumist jõudsime Tanundasse olles läbinud 4700km. Kauaks sinna aga pidama ei jäänud, kuna ees ootas veel mitu tuhat kilomeetrit sõitu Lääne-Austraaliasse, millest kirjutan juba järgmine kord.

 

Olge tublid! 

👋