Hei!
Peale Queenslandist lõunasse sõitmist veetsime Tanundas vaid paar päeva kui juba tuli taas autosse istuda ning algas sõit Lääne-Austraalia poole. Üheks eesmärgiks, et sellega oleme Austraaliale ringi peale teinud, või õigemini kringli nagu Kelli ütleb 😄, teiseks kuna minu uus töö asus Lääne-Austraalias. Nagu eelmises postituses mainisin, siis otsustasime jääda Austraaliasse natuke kauemaks, kuid erinevatel asjaoludel läksime mõneks kuuks eri kohtadesse tööle.
Tripp Perthi poole algas kõva sõitmisega, kuna olime suhteliselt suurt osa teele jäävast juba näinud. Esimese öö veetsime suure kivi ääres, kus oli peale meie veel vaid mõni auto. Teisel päeval jäi meile teele bakterite tõttu roosaks muutunud järv ja kai, kus saime omale ootamatult saatjaks armsa koera.
 |
| Tcharkuldu rock kämpimisala. |
 |
| Point Sinclaire Pink Lake |
 |
| Fowlers Bay Jetty |
Ööbisime aborigeenide küla külje all asuvas karavanipargis, kus hommikul läks elekter ära. Kadunud oli nii levi kui ka pesemisvõimalus. Töötaja vabandas ette ja taha ja lubas, et kui järgmine kord sinna satume saame tasuta ööbida 😀. Edasi viis meid tee mööda imekaunist rannikut, kus meie õnneks saime ka nii palju vaalu näha, et lugemine läks sassi 🐳. Läbisime kuulsa Nullarbor plaini, mis on maailma suurim lubjakivist aluspõhja üksikelement, mille pindala on umbes 200 000km².
 |
| Great Australian Bight ehk Suur Austraalia laht |
Mõned päevad sõitu ning jõudsimegi peale kahte aastat taas Lääne-Austraaliasse. Kohe üle piiri jõudes külastasime vana telegraafijaama ning seejärel läbisime Austraalia pikima sirge tee, mis on tervelt 146,6 km sirget.
Sealt edasi jõudsime juba nn tsivilisatsiooni. Kuna Lõuna-Austraaliast üle piiri midagi värsket tuua ei tohi, saime Esperances teha korraliku toidušopingu ning seejärel suundusime Cape Le Grand rahvusparki. Ilm meid kahjuks ei soosinud, aga planeeritud matkad saime tehtud ja rannad nähtud. Meie õnneks sattus olema wildflowerite ehk "metsikute lillede" õitsemise hooaeg, nii et kõikjal õitses erinevaid värvilisi lilli.
 |
| Frenchman Peak |
 |
| Lucky bay, mis on tuntud rannas lösutavate kängurude poolest. Meie nägime neid vaid düünidel kahjuks. |
 |
| Whistling rock, mis vilistab tuule mõjul. |
 |
| Hellfire bay |
Teele jäi ka maailma ainus täissuuruses Stonehenge koopia, mis on valmistatud kohalikust graniitkivist. Kuna sissepääsuks pidime ostma pileti, siis mõtlesime pikalt kas minna või mitte, aga kivide vahel ringi jalutamine oli üllatavalt võimas.
Seejärel suundusime rahvusparki, kuhu olin kaua kaua tahtnud minna, kuna olin kuulnud sellest vaid head. Tegemist on Fitzgerald River rahvuspargiga ja etteruttavalt võin öelda, et minu uus farm asus sellest vaid paarikümne minuti kaugusel, nii et sattusin sinna hiljem veel paaril korral! Fitzgerald on tuntud oma rikkaliku taimestiku poolest, seal asub pea 20% Lääne-Austraalia taimeliikidest, millest paljusid väljaspool rahvusparki ei leidugi. Ja taaskord nägime palju lilli!
Sama rahvuspargi teises otsas asub Point Ann, kust võib vaalade migreerumise hooajal näha neid rannikust väga lähedalt möödumas. Olime küll hooaja lõpus juba, kuid paari ema koos väikese pojaga õnnestus meilgi näha. Rannikust olid nad ikkagi natuke kaugel, nii et pildile ja videole palju peale väikese tumeda laigu ei jäänud 😃.
Jõudsime järjega Albanysse, kus elasime 2019. aasta alguse poole paar kuud töötades juurviljafarmis. Külastasime oma vana töökohta ning kahte lemmik vaatamisväärsust.
 |
| The Natural Bridge ja The Gap |
Lääne-Austraalia edelaosa on tuntud kõrgete karripuude poolest, mida eelmise sajandi keskpaiku hakati kasutama tulekahjude avastamiseks. Ümbruskonnast valiti välja kõrgeim puu, selle otsa ehitati onn, ning keegi istus seal pidevalt juhuks kui kuskil tulekahju puhkes. Praeguseks on need puud turistiaktraktsioonid, kolmest puust kahe otsa on kõigil võimalik ronida ja ise vaadet nautida. Esimesena läksime 53m kõrguse Gloucester Tree juurde. Kuna sattusime koolivaheajal oli suhteliselt palju inimesi, mis tegi ronimise veidi raskemaks. Nimelt on seal ainult kitsas redel (vaiad kinnitatud puutüve külge), nii et kui keegi vastu tuleb peab üks inimestest nii puu lähedale end tõmbama kui võimalik. Ronimine võttis natuke jala värisema küll, mistõttu Kelli keeras poole pealt kõrgusekartuse tõttu tagasi.
Teisena ronisin 65m kõrguse Dave Evans Bicentennial Tree otsa, mis on maailma kõrgeim puu otsas asuv vaateplatvorm.
Olime jõudnud läänerannikule, Perthist vaid mõne tunni kaugusele. Tuntud Margaret Riveri veinipiirkonnas võtsime päevatuuri, maitstes erinevaid veine, šokolaade ja kangemaid jooke. Külastasime kohalikku oliiviõli produktide poodi, kus saime kõike head ja paremat maitsta. Teele jäi väga omapärane Gnomesville, kus metsa alla on viidud sadu väikeseid päkapikke, veel viimane telkimine järve ääres ning olimegi Perthis.
Esimene öö Perthis ööbisime Robyn'i juures, kes on minu esimese farmeri õde ja kelle juurde siiani väga palju mu posti läheb 🙈, nii et oleme terve Austraalias oldud aja kontakti hoidnud. Järgnevad paar ööd veetsime hostelis, mis oli ikka väga kahtlane paik. Õnneks liitus Zac meiega ja kolmekesi oli julgem 😃.
Läksime taaskord veinituurile, seekord Perthi külje all asuvasse Swan Valley'sse. Päev algas paadisõiduga jõel, kus vaadet nautides saime juba erinevaid veine maitsta. Seejärel külastasime paari veinikat, šokolaadi poodi ja lõpetasime päeva õllekas.
Järgmisel päeval külastasime muuseumi Western Australia Museum Boola Bardip, mis meie eelmise Perthis oleku aja jooksul oli mitmeaastase ümberehituse tõttu suletud. Seal oleks küll võinud tunde ja tunde veel ringi käia, aga meie suundusime edasi Perth Minti ehk kulla valukotta. Mint avati 1899. aastal ning on toimiv siiamaani. Küll aga tehakse seal ekskursioone näitamaks suurimaid leitud kullatükke, maailma suurimat vermitud münti ja kullakangi valamist. Majas asuvast poest saab osta vägavägaväga kalleid vääriskive ja ehteid.
 |
| Näidis Lääne-Austraalia põhjapoolsest loodusest. |
 |
| Muuseumis leidus ka elus loomi. |
 |
| 24 meetrit pikk sinivaal Otto luustik. |
 |
| 12,5kg raskune kullakang, mille väärtus pea miljon |
 |
| 99,9% puhtast kullast münt, mis kaalub 1012 kg. Mündi trükiväärtus on 1 miljon, kuid selles sisalduva kulla väärtus mitmekümneid kordi kõrgem. |
 |
| Kullakangi valamine |
 |
Korea barbeque, kus lauda toodava liha pidime ise grillima.
|
Viimasel Perthis oleku päeval käisime loomaaias, kus nägime igasuguseid vahvaid loomi.
 |
| Minu lemmik Galapagose ehk elevantkilpkonn |
 |
| Tree kangaroo platvormis lebotamas |
 |
| Surikaat |
Tee Perthi võttis meil 13 päeva ja läbisime umbes 3500km. Perthi jõudmisega täitsime enda jaoks väga suure eesmärgi teha Austraaliale ring peale! Sellega võisime ka oma suuremad trippimised lõppenuks lugeda.
Kelli lendas koos Zaciga Perthist Adelaide, et minna seal viljahooajaks tööle ning mina sõitsin enda uude farmi Hopetoun'i juures, umbes 600km Perthist. Tegin aga väikese kõrvalepõike ja hüppasin läbi oma kõige esimesest farmist Trayningus, et vaadata kuidas neil läinud on 🙂.
Järgmise korrani!
👋
