Tasmaania reisilt naastes veetsime veel viimase nädala Barossa veinipiirkonnas, misjärel pakkisime oma kodinad autosse ja alustasime reisi põhja. Eesmärgiks oli põgeneda jahedast talveilmast ja avastada kaunite vihmametsade ja koskedega Queenslandi loodust. Kuna arvestasime, et kaks sellist reisi (eelnenud Tasmaania ja nüüd Queensland) on kokku küllaltki kulukad, siis otsustasime Queenslandi vähe pikemaks jääda ning siin ka töö leida. Teades, et Austraalias on suur bäkkerite puudus ja tööd rohkem kui tegijaid, siis see väga keeruliseks ei osutunud ning leidsime omale farmi Ayr'i külje all, mis saigi meie sihtpunktiks. Aga kõigest järgemööda.
Sõitu põhja alustasime esmaspäeval 24. mail jättes meile reisimiseks enne töö algust veidi rohkem kui nädala. Esimestel sadadel kilomeetritel oli ümberringi tühjus ja ei midagi põnevat 😀. Ööbisime roadhouse külje all tasuta kämpimisalal ja hommikul sõitsime edasi.
Teisel päeval külastasime linna Back O'Bourke, mis Eestis võrduks Kapa-Kohilaga 😄. Ööbima läksime jõeäärsesse tasuta kämpimisalale endiselt veel NSW osariigis. Olime selleks hetkeks sõitnud veidi üle 1000km, seda suhteliselt outback'i piiri alal, nii et päeva jooksul palju põnevat taaskord ei näinud.
Edasi hakkasime hoidma veidi idakalda poole, kus ka rohkem tsivilisatsiooni. Kolmandal päeval mõnulesime looduslikes kuumaveeallikates külastades vaid paari tuhande elanikuga linna Lightning Ridge. Linna teeb eriliseks seal leiduv väga haruldane must opaal, millest tehtud kõrvarõngad omale ostsin. Kui mõni koguks Austraalias võibolla mingeid muid suveniire, siis ma olen omale väga väga väga palju ehteid ostnud 🙈. Kolmanda öö veetsime juba Queenslandi osariigis, nähes vinget kuuvarjutust.
Järgmisel päeval külastasime Miles linnas ajaloolist külamuuseumi ning tegime jalutuskäigu Isla Gorge's. Ööbima läksime juhututtava juurde Rockhamptoni külje alla ehk olime otsapidi jõudnud idakaldale.
 |
| Kelli demonstreerimas kust kuhu selleks hetkeks sõitnud olime. |
 |
| Isle Gorge |
 |
| Tean küll, et olen väga viltu parkinud 🙄. Aga pildi mõte see, et põhja poole sõites hakkas tavaks saama meie jaoks veider tagurpidi diagonaalis parkimine. Kui muidu on meil kõrge auto, siis seal tundus kohe ekstra madal ja pika tagumikuga polnud asfaldile kinni sõitmisest palju puudu 😀. |
 |
| Vaade Rockhamptonile. |
 |
| Kergelt troopilise hõnguga Airlie Beach. |
74 saarest koosnev Whitsunday piirkond on tuntud oma helesinise vee, kauni looduse, snorgeldamise, sukeldumise ja purjetamise poolest. Meie suundusime merele New Horizon pardal koos paarikümne reisija ja kolme meeskonnaliikmega. Seltskond koosnes noortest, neist nii mõnigi seljakotirändur nagu meie. Saime ujuda, snorgeldada, teha väikese matka, proovisime Kelliga esimest korda sukeldumist ning veetsime laeval mõnusalt aega. Teise päeva õhtuks oli minul juba pidevast loksumisest kergelt villand, aga pidasime vastu ja kokkuvõttes oli väga tore. Kaldale jõudnud veetsime päeva linna peal ning saime sama seltskonnaga veel õhtulgi kokku, et mõned joogid teha.
Järgmisel päeval suundusime edasi põhja poole. Külastasime teepeal mango pealinna Bowen'i randasid ning suundusime õhtuks oma uude töökohta.
Meie uueks tööks on taldrikkõrvitsa korjamine ja pakkimine. Hommikul suundume põllule, kus korjame ämbrid täis. Seejärel laome need auto kasti ja tuleme pakkimise shedi, kus need vastavalt suurustele erinevatesse kastidesse sorteerime. Vahepeal teeme söögipausi ning siis uuesti sama rada. Midagi keerulist ei ole, küll aga on pidev kummardamine seljale kurnav. Samas tegime selle otsuse Kelliga täiesti teadlikult ning naudime füüsilise töö tegemist. Farmerid ja kaastöölised on õnneks väga toredad, muidu oleks ilmselt juba esimesel tööpäeval jalga lasknud 😄.
 |
| Üks kahtlase kvaliteediga pilt ka pakkimise hetkest 😀. Vasakul on näha euroalus, kuhu kaste virna paneme. Üks kast kaalub veidi üle 5kg ning edukamatel päevadel oleme neid teinud ligi 200. |
Elame siin samas farmis pakkimise shedi teisel korrusel asuvas loftis. Peale tööpäeva teeme Kelliga trenni, loeme raamatuid ja kirjutame blogi.
