Saabki aasta läbi!

Hei!

Üle-eelmine pühapäev algas ühelt põllult teisele kolimisega. Tegin traktorile tavapärase hoolduse ning lisasime mootoriõli. Seejärel traktorisse istudes selgus aga, et see ei käivitunud enam. Farmeri arvates on traktoril mingi elektri viga ning peale arvutile restardi tegemist töötas kõik jälle normaalselt. Juba uuel põllul olles sain korraga aga jälle mootoririkke teate ning seekord lülitas traktor end ise välja. Siis leiti, et probleem võib olla vigases õlirõhu anduris, mis veateateid annab, ning peale selle vahetamist sain tööd jätkata.

Esmaspäeval lõpetasime ühel 160 hektarilisel põllul ning liikusime järgmisele 205 hektarilisele, mille lõpetasime neljapäeval, nii et vaikselt ikka edeneb.
25. ja 26. detsember olid töölt vabad, kuna nendel päevadel oli juba ette teada harvest ban, põhjusel, et kui midagi juhtub, siis ei ole nii palju inimesi abiks. 25nda hommikul üles ärgates avastasin laua pealt kaks jõulukotti, üks mulle ning teine Kristiinale ja Raikkole. Arvan, et nende kinkide lahti tegemine oli ainus hetk, kus veidigi jõulutunnet tuli. Muidu 35 kraadises kuumuses on see päris raske tekkima 😀

Kingid, mis sain farmi perelt

Kuna veedame päevad hommikust õhtuni põllul, siis maja ainsad jõuluteemalised asjad olid see vetsupaberirull ja laua peal väike puust kuusk 😀

25nda lõunal läksin Kristiina ja Raikko farmeri Peteri juurde jõululõunale, kus olid ka nende sugulased. Päev oli äärmiselt vahva ning möödus väga tegusalt. Saime palju süüa, juua, mängisime  kaarte, võrkpalli basseinis ja kriketit väikesel murulapil. Ning päeva lõpetuseks käisime veel lähedal asuvas paisus vähke püüdmas, mis olid väga maitsvad! Üheks teemaks oli ka christmas crackerite ehk jõulukräkkerite avamine. Tegemist on kompveki taoliste silindriliste asjadena, kus tuleb kellegagi paaris üks ühelt, teine teiselt poolt tõmmata ning kumma kätte jääb suurem osa saab üllatuse endale. Kräkkerite sees on peokroon, väike lipik, kus on kirjas nali ja küsimus ning mingi muu nodi veel. Kuigi ümberringi olid jõulukaunistused, oli tunne nagu oleks kellegi sünnipäev, mitte jõulud, aga sellegipoolest oli väga tore.

Vähe teistmoodi jõulud seekord 😃

Järgmisel päeval käisin Kristiina ja Raikko juures, mängisime Catani, kaarte, petanque ning vaatasime filmi Bird box, millele ma eriti head hinnangut ei annaks.

Nüüd tuleb end veel kokku võtta ja viimased 1000 hektarit viljavõttu vastu pidada. Üks kombain on praegu rivist maas ja ma ei tea, kas see saabki korda enne lõpetamist. Jääb vaid loota, et teised viljavõtumasinad ning chaser bin end ilusti üleval peavad :) Tundub, et sõnusin ära, kuna 5 minutit peale eelmise lause kirjutamist sõideti kombaini esiosaga chaser bin'i rehvi pihta, lõigates rehvi külje pealt sisse, nii et see läks katki 😕 Kuna tegemist oli laupäeva õhtupoolikuga ei olnud olukord väga kiita, aga õnneks oldi rehvipoes nõus pühapäeva hommikul välja tulema ja saime uue rehvi. Positiivse poole pealt vaadates sain üle pika aja väikese jooksuringi teha ning tööpäeva õhtul normaalsel ajal magama minna 😀

Pildil kuhjaga täis chaser bin alustamas vilja laadimist field bin'i. Laadung umbes 35 tonni. Kuna sel hetkel oli field bin koristatavast põllust kaugel, siis pandi nii täis kui võimalik.

Head vana aasta lõppu! 👋

Natuke tööst ja muust

Hei!

Mõtlesin, et kirjutan seekord natuke tööst lähemalt. 

Avastasin, et polegi ühtegi pilti traktorist seest siia pannud. Alumisel pildil, mis on lähemalt juhtimiskonsoolist, on näha vasakul suur must kiiruse ja käigu  (oranz lüliti külje peal) muutmise pult, mida põhiliselt kasutan. Vilja laadima minnes  kasutan mõndasid neist nuppudest veel, aga eriti keeruline pole (kuigi alguses nii tundus 😀).

Eelmisel pühapäeval olin Caroliga kahekesi põllul, kuna Trevor oli shed'is ühte kombaini parandamas ja teisel oli taaskord rehv tühjaks läinud. Veetsin rahulikult aega kuni Carol kombaini kasti täis saab, kui korraga vaatasin, et chaser bin on kuidagi vildakas. Asja uurides selgus, et üks rehv oli tühjaks läinud, õhku lekkis välisküljel olevast sügavast praost, mis on tõenäoliselt tekkinud millestki teravast üle sõitmisest. Rehvi alt ära võttes lähenes suur äikesetorm põllule ning viimased toimetused sai tehtud paduvihma käes.

Esmaspäeval sain mõnusalt kaua magada, kuna eelmise õhtu vihma tõttu oli vaba päev. Carol viis chaser bin'i rehvi Mukinbudinisse parandusse ja peale seda põllule, kus see tagasi pandi. Mina veetsin päeva lugedes, magades ning tegin väikese jooksuringi. Peale lõunat palus farmer mind appi viljavõtumasinat parandama ning seega sain mõned tunnid tööd ka teha.

Kolmapäeval läks taaskord kombaini rehv katki, kuna eelmisel korral pandi alla juba kasutatud rehv, et hoida kokku aega ja raha. Kuna see oli juba mõnda aega seistes rabedaks läinud, siis kaua vastu ei pidanud. Neljapäeval sai kombain korda ja jõudis mõned tunnid tööd teha, kui tekkis taaskord probleem - rotary screen ehk pöörlev ventilaator, kust mootor õhku võtab, läks katki. Reede hommikul sai selle korda, aga kuna kuskil kellelegi tundus, et sellest kõigest on veel vähe, siis laupäeva õhtul oli järjekordne rehv tühi. Antud kombainil on ees topeltrehvid ja nüüdseks on küll vist kõiki neid vahetatud, osasid isegi mitu korda 😕

Ülejäänud nädal möödus põllult põllule liikudes ja umbes 1000 hektarit peaks veel teha olema. Nii palju kui kuulnud olen, siis kõik ümberkaudsed on viljakoristuse juba lõpetanud, kuid tundub, et meil on ootamatult palju tehnilisi probleeme olnud, mis tempot maha võtavad. Kolme kombainiga töötades on tempo vähemalt 250 hektarit päevas, kuid neid hetki ei ole väga palju olnud. Eks tegutseme edasi ja loodan, et vähemalt 10. jaanuariks, kui õde tuleb on kõik tehtud :)

Ilmad on palju soojemaks läinud, tavaliselt kuni 36 kraadi. Samas enamuse osa päevast veedan konditsioneeriga traktoris, nii et eriti tunda ei anna. Seekord mööduvad minu jõulud 40 kraadises kuumuses ning vaatan täitsa kadedusega lumiseid pilte Eestist. Kuigi raadiost lastakse vahepeal ka jõululaule, siis mingit jõulutunnet mul küll pole. Aga kauneid lumiseid jõule teile! 

Nädala tegemised

Hei!

Nädal on möödunud taaskord põllul. Jutustasime Caroliga üks päev inglise keelest ja Carol küsis, kas ma mõtlen nüüd inglise keeles. Enda jaoks täitsa üllatavalt sain järelduse teha, et üsnagi palju jah. Rääkisime ka unenägudest, nimelt ühel Caroli tuttaval, kes meie lähedal elab, on sakslasest naine, kes oli Carolile öelnud, et kuigi igapäevaselt on kogu suhtlus inglise keeles, siis tema unenägudes räägivad kõik saksa keeles 😄 Ma ise pole veel järeldusele jõudnud, kuidas mul on.

Kolmapäeval kolisime taaskord uuele põllule, kuna eelmine umbes 700 hektariline sai tehtud. Kolme kombainiga töötades edeneb viljavõtt ikka väga kiiresti ja ka minul on äärmiselt sisukas päev rallides ühe kombaini juurest teiseni, siis kolmandani ja seejärel field bin'ini.

Üks kombain töös ja kaks kohe stardivalmis. Vasakul paistab roheline field bin.

Asume nüüd põllul, mis on 5 km eelmisest, nii et kolimine oli õnneks kiire. Kui tavaliselt eskortides paneme auto katusele vilkuva tule ja ette suure kollase sildi "oversize" sidudes selle nelja nööriga bullbari külge (äärmiselt tüütu tegevus, kuna vanale põllule tagasi sõites, et järgmist masinat võtta, tuleb silt lahti siduda ja seal jälle uuesti panna), siis nüüd piirdusime vaid tulega.

Laupäeval jõudsin hommikusöögi ära süüa, kui tuli teade, et on harvest ban kuni kella kuueni õhtul, põhjuseks väga soe ja tuuline ilm. Seega sain loa uuesti magama minna 😀 Kuna eelmisel päeval lõpetasime alles kell 2 öösel, siis olin selle üle päris õnnelik. Päev möödus magades ning raamatut lugedes. Lõpetasin 600 leheküljelise raamatu "Prelude to Dune. House Artreides", mis on kirjutatud Brian Herbert'i ja Kevin J.Andersoni poolt. Tegemist on Frank Herbeti poolt kirjutatud ulmekirjandusse kuuluva 6-osalise Dune raamatuseeria eelosaga. Raamat oli äärmiselt põnev ja ootan juba teiste osade lugemist. 

Aega parajaks tehes, siis kui sain raamatu läbi ja unustasin järgmine päev uue võtta

Senise viljavõtu jooksul on ette tulnud väga palju tehnilisi probleeme, nii et ühel hetkel olid kõik kolm kombaini rivist maas. Näiteks on ühel kombainil tehtud õnnetul kombel juba viis rehvivahetust. Arvestades, et rehvid on rasked, siis on nende ära võtmine ja tagasi panemine keeruline vajades kahveltõstuki või traktori abi ning vähemalt kahte inimest. Samuti asub rehviparandus umbes tunniajase autosõidu kaugusel, nii et üks selline juhtum võtab vähemalt pool päeva korda tegemiseks, kui mitte rohkem. Veel on juhtunud, et kombaini lõiketera läks katki, kahel korral purunes hüdraulikavoolik surve all, asudes seejuures väga ebamugava koha peal, mõni rihm on vajanud vahetust, rihmaratas, laager, kombaini esiosa väikesed rattad jne. Kolmapäeval põllul töötades kuulsin, et traktor teeb kohati imelikku häält, õigemini mootori pöörete piiraja tegi rohkem häält kui varasemalt ja sain ka pidevalt mootoririkke veateateid, kui pöörded teatud kõrgusesse läksid. Eriti andis viga tunda vilja field bin'i laadides, mistõttu kutsusin Maxi endaga koos vilja laadima, et ta ka kuulaks. Asja uurides selgus, et tegemist on hüdraulikaveaga, kas traktori poolses otsas või voolikus, mistõttu hüdraulikaõli ei saanud enam tagasi traktorisse. Asja parandas traktoripoolse sisestusava vahetamine, mis minu jaoks tähendab natuke nuppude muutust. Kuna tegemist oli chaser bin'i bottom auger'i hüdraulikavoolikuga, siis andis see ka vilja laadides rohkem tunda kui selle sisse lülitasin. Tegemist on siis chaser bin'i põhjas oleva ringiratast käiva spiraaliga, mis vilja kasti ettepoole toob.

Lõppu üks pilt ja video :)

Auto ees peesitab päikese käes racehorse goanna ehk varaan. Kaugemal tuleb müürina lambakari.

👋

2 kuud Eestist eemal

Hei!

Juba olen kaks kuud Austraalia pinnal olnud! Mulle endale tundub küll, et aeg on väga kiiresti läinud. Töötan endiselt chaser bini peal ning midagi uut selles osas pole 😀 Esmaspäeval tabas meid põllul olles korralik äikesetorm. Peale vihma algust mõtles farmer, et teeb selle rea lõpuni, kuid poole rea pealt pidi pooleli jätma, kuna märg vili oli ummistanud lõiketerad. Alguses oli kartus, et nuga või miski muu on katki läinud ja sellepärast terad enam ei liigu, kuid peale puhastust kõik õnneks töötas ilusti. Samuti pandi peale harvest ban kella 21ni, mistõttu hakkasime kombainide kallal nokitsema. Seejärel saatis Trevor mu Mukinbudinisse paari varuosa järgi. Sõidu ajal tõdesin, et siinsed linnud on täitsa segi läinud, näiteks seisavad mitmekesi autoteel või tee ääres ja auto lähenedes lendavad selle poole. Kahjuks leidis neist paar tükki ka oma otsa sel sõidul ning neist üks jäi bull bari taha kinni.. Ma pole varem arvanud, et mu surnud loomade ja lindude kartus väga suur on, aga see oli ikka korralik eneseületus teda tokiga sudida, et maha kukuks 😃Lindude segi minemisest veel selgituseks, et nad söövad end veoautodelt teele kukkunud viljast paksuks, mistõttu ei jaksa enam kiiresti õhku tõusta ning ilmselt mõjub neile ka mingi viljas olev aine.
Järgnevatel päevadel olime põllul usinad ning reede õhtuga saime 773 hektarilise farmi tehtud. Laupäeval kulus palju aega asjade tramspordile uuele põllule. Seekord sain lisaks chaser binile vedada treileril ka ühte kombaini esiosa, mis on 36 jalga ehk umbes 11 meetrit pikk. Mõõtühikutest rääkides, siis siin kasutatakse mõlemaid segamini.  Trevor ütles, et tema käis koolis sel ajal kui meetermõõdustiku süsteemile üle mindi, nii et ta oskab mõlemaid ja teisendab täiesti vabalt ühest teise. Minu jaoks oli alguses keeruline mutrite ja poltidega, kui pidin mutrivõtmeid otsima.  Näiteks ühel kombainil on kõik meetrites, teisel kahel tollides. Aga üllatuseks tuli välja, et kui kõik muud mutrid olid tollides, siis käigukast oli tehtud riigis, kus on kasutusel meetermõõdustiku süsteem, nii et seal olid teise mõõduga mutrid 😀.
Nädala sündmustest veel niipalju, et reedel toimetati kohale uus field bin, millele osteti ka traktor. Siin täitsa tavaline, et field bin'i ees on sellised vanakooli traktorid, millega sõites seljas soe jakk ja peas suured kõrvaklapid 😄

Toimetame vaikselt põldudel edasi, olge tublid :)
Lisan lõppu veel paar pilti.

Leidsin väikese sisaliku oma toast.

Rapsilõikus lõppenud!

Hei!

Nädal algas nagu ikka põllul chaser biniga sõites. Tavaliselt alustame hommikul umbes 8 paiku sõites põllule ning hakates masinaid ette valmistama. Mina pean traktoril kontrollima erinevad õlid, jahutusvedelikku, vaatama üle paar ketti, kas need on piisavalt pingul, ning traktori ja chaser bini tavotipritsiga üle käima. Kokku on määrdenippleid 30 kanti, kuhu osadesse tuleb neli korda pumbata, osadesse kuus. Alguses seda tehes vahetasin mitu korda kätt, kuna käsi väsis ära, ning lõpuks olid käed üleni määrdega koos. Nüüd olen juba mõned päevad suutnud ühe käega kõik pumbata ning lõpuks enam-vähem viisakas välja näha  😀  Vajadusel aitan  veel kombainide ettevalmistamisel puhastades õhufiltreid kompressoriga, vaadates üle õli jne.

Minu lemmik field bin, kuna sellesse kõige lihtsam laadida (õige kaugusega saab täpselt keskele laadida ning nähtavus parem). Ümmarguste binidega peab minema võimalikult lähedale, samas jälgides, et katuse või bini ääre vastu ei lähe. Rohelises kastis paistavad rapsiseemnete kuhjad.

Esmaspäeva õhtul saime maja läheduses põldudega lõpule, mistõttu algas teisipäev masinate transpordiga, mille lõpetasime alles peale lõunat. Kokku tegime 3 ringi,  millest esimesed kaks olid suurte masinate transpordid ehk aeglased (30-35 km/h). Järgnevad päevad möödusid põllul.  Kuna rapsi võtt on aeglane, siis saime teha süsteemi, kus tühjendasin järjest kõik kolm viljavõtumasinat, läksin laadisin selle field bini ja tegin seejärel järgmise samasuguse ringi. Nii täitus bin täitsa kiiresti ja ka minul oli päev sisukam kui varem. Kui paar tehnilist riket kõrvale jätta, siis lõpetasime reede õhtul õnnelikult rapsiga, mida oli kokku umbes 1300 hektarit. Nüüd jääb järele veel nisu, mida on kõige rohkem - 5500 hektari kanti.

Kaks viljavõtumasinat töös.

Laupäeval tegelesime masinate  pesu ja transpordiga uuele põllule ning märkamatult läks päev õhtusse. Kuna teist vilja võtma hakates tuleb kombaine seadistada, mida pole mõtekas pimedas teha (keerulisem näha võetava vilja proovi ning mis masinast välja tuleb), siis saime varakult õhtule. Samuti pakkus farmer, et saaksin pühapäeva vabaks, kuna oleme pikki päevi teinud ja viimane vaba päev oli paar nädalat tagasi. Võtsin pakkumise rõõmuga vastu - sain pühapäeva hommikul pikalt magada ning veetsin aega Krissu ja Raikkoga.
Nägin eilse päeva jooksul hulganisti loomi autoga sõites: kängurusid, jäneseid, rebast, siili, laamasid. See nädal põllult koju sõites öösel kella ühe paiku ehmatasin korralikult, kui korraga seisis keset teed känguru. Varasemate õpetussõnade järgi teadsin, et pigem sõita kängurule otsa kui kraavi ning kuna pimedas on nad rohkem tee peal, siis oli kiirus väiksem. Lõpuks suutsin nii palju eemale põigata, et sõitsin üle ta saba. Minu õnneks ei hakanud känguru samal hetkel hüppama, muidu oleks ta auto külge sisse lennanud. See ei olnud esimene kord, kui känguru mind tee peal ehmatab, kuid kindlasti kõige lähedasem otsasõidule. Siin sõites tuleb alati tähelepanelikult teed jälgida, kuna kängurud võivad ka päeval tee peal hüpata.

Kaunist jõuluootust! 👋