Nädal algas nagu ikka põllul chaser biniga sõites. Tavaliselt alustame hommikul umbes 8 paiku sõites põllule ning hakates masinaid ette valmistama. Mina pean traktoril kontrollima erinevad õlid, jahutusvedelikku, vaatama üle paar ketti, kas need on piisavalt pingul, ning traktori ja chaser bini tavotipritsiga üle käima. Kokku on määrdenippleid 30 kanti, kuhu osadesse tuleb neli korda pumbata, osadesse kuus. Alguses seda tehes vahetasin mitu korda kätt, kuna käsi väsis ära, ning lõpuks olid käed üleni määrdega koos. Nüüd olen juba mõned päevad suutnud ühe käega kõik pumbata ning lõpuks enam-vähem viisakas välja näha 😀 Vajadusel aitan veel kombainide ettevalmistamisel puhastades õhufiltreid kompressoriga, vaadates üle õli jne.
Esmaspäeva õhtul saime maja läheduses põldudega lõpule, mistõttu algas teisipäev masinate transpordiga, mille lõpetasime alles peale lõunat. Kokku tegime 3 ringi, millest esimesed kaks olid suurte masinate transpordid ehk aeglased (30-35 km/h). Järgnevad päevad möödusid põllul. Kuna rapsi võtt on aeglane, siis saime teha süsteemi, kus tühjendasin järjest kõik kolm viljavõtumasinat, läksin laadisin selle field bini ja tegin seejärel järgmise samasuguse ringi. Nii täitus bin täitsa kiiresti ja ka minul oli päev sisukam kui varem. Kui paar tehnilist riket kõrvale jätta, siis lõpetasime reede õhtul õnnelikult rapsiga, mida oli kokku umbes 1300 hektarit. Nüüd jääb järele veel nisu, mida on kõige rohkem - 5500 hektari kanti.
Laupäeval tegelesime masinate pesu ja transpordiga uuele põllule ning märkamatult läks päev õhtusse. Kuna teist vilja võtma hakates tuleb kombaine seadistada, mida pole mõtekas pimedas teha (keerulisem näha võetava vilja proovi ning mis masinast välja tuleb), siis saime varakult õhtule. Samuti pakkus farmer, et saaksin pühapäeva vabaks, kuna oleme pikki päevi teinud ja viimane vaba päev oli paar nädalat tagasi. Võtsin pakkumise rõõmuga vastu - sain pühapäeva hommikul pikalt magada ning veetsin aega Krissu ja Raikkoga.
Nägin eilse päeva jooksul hulganisti loomi autoga sõites: kängurusid, jäneseid, rebast, siili, laamasid. See nädal põllult koju sõites öösel kella ühe paiku ehmatasin korralikult, kui korraga seisis keset teed känguru. Varasemate õpetussõnade järgi teadsin, et pigem sõita kängurule otsa kui kraavi ning kuna pimedas on nad rohkem tee peal, siis oli kiirus väiksem. Lõpuks suutsin nii palju eemale põigata, et sõitsin üle ta saba. Minu õnneks ei hakanud känguru samal hetkel hüppama, muidu oleks ta auto külge sisse lennanud. See ei olnud esimene kord, kui känguru mind tee peal ehmatab, kuid kindlasti kõige lähedasem otsasõidule. Siin sõites tuleb alati tähelepanelikult teed jälgida, kuna kängurud võivad ka päeval tee peal hüpata.
Kaunist jõuluootust! 👋
 |
| Minu lemmik field bin, kuna sellesse kõige lihtsam laadida (õige kaugusega saab täpselt keskele laadida ning nähtavus parem). Ümmarguste binidega peab minema võimalikult lähedale, samas jälgides, et katuse või bini ääre vastu ei lähe. Rohelises kastis paistavad rapsiseemnete kuhjad. |
Esmaspäeva õhtul saime maja läheduses põldudega lõpule, mistõttu algas teisipäev masinate transpordiga, mille lõpetasime alles peale lõunat. Kokku tegime 3 ringi, millest esimesed kaks olid suurte masinate transpordid ehk aeglased (30-35 km/h). Järgnevad päevad möödusid põllul. Kuna rapsi võtt on aeglane, siis saime teha süsteemi, kus tühjendasin järjest kõik kolm viljavõtumasinat, läksin laadisin selle field bini ja tegin seejärel järgmise samasuguse ringi. Nii täitus bin täitsa kiiresti ja ka minul oli päev sisukam kui varem. Kui paar tehnilist riket kõrvale jätta, siis lõpetasime reede õhtul õnnelikult rapsiga, mida oli kokku umbes 1300 hektarit. Nüüd jääb järele veel nisu, mida on kõige rohkem - 5500 hektari kanti.
 |
| Kaks viljavõtumasinat töös. |
Laupäeval tegelesime masinate pesu ja transpordiga uuele põllule ning märkamatult läks päev õhtusse. Kuna teist vilja võtma hakates tuleb kombaine seadistada, mida pole mõtekas pimedas teha (keerulisem näha võetava vilja proovi ning mis masinast välja tuleb), siis saime varakult õhtule. Samuti pakkus farmer, et saaksin pühapäeva vabaks, kuna oleme pikki päevi teinud ja viimane vaba päev oli paar nädalat tagasi. Võtsin pakkumise rõõmuga vastu - sain pühapäeva hommikul pikalt magada ning veetsin aega Krissu ja Raikkoga.
Nägin eilse päeva jooksul hulganisti loomi autoga sõites: kängurusid, jäneseid, rebast, siili, laamasid. See nädal põllult koju sõites öösel kella ühe paiku ehmatasin korralikult, kui korraga seisis keset teed känguru. Varasemate õpetussõnade järgi teadsin, et pigem sõita kängurule otsa kui kraavi ning kuna pimedas on nad rohkem tee peal, siis oli kiirus väiksem. Lõpuks suutsin nii palju eemale põigata, et sõitsin üle ta saba. Minu õnneks ei hakanud känguru samal hetkel hüppama, muidu oleks ta auto külge sisse lennanud. See ei olnud esimene kord, kui känguru mind tee peal ehmatab, kuid kindlasti kõige lähedasem otsasõidule. Siin sõites tuleb alati tähelepanelikult teed jälgida, kuna kängurud võivad ka päeval tee peal hüpata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar