teisipäev, 16. aprill 2019

6 kuud Austraalias!

Hei!

Ootamatult avastasin, et olen Austraalias olnud juba 6 kuud! Minu jaoks on aeg suhteliselt kiiresti läinud. Selle aja jooksul jõudsin töötada kolmes kohas - 3 kuud Trayningus chaser bin'iga sõites, 2 nädalat Bindoonis viinamarju korjates ning praeguseks peaaegu 2 kuud Albany's juurviljafarmis kõiksugu töid tehes. Vahepeal elasin veel nädala Denmark'is hirmutades papagoisid ning reisisin Lääne-Austraalias ringi.

Imeline Albany

Kirjutan seekord veel meie tööst ja farmist. Üldiselt on nädalad sarnase rütmiga ning eriti uusi tööülesandeid ei ole.  Samas teeme päeva jooksul palju erinevaid töid ning aeg möödub ruttu. Hommikud algavad tavaliselt põllusaaduste korjamisega vastavalt tellimustele. Sellele järgneb nende pesemine, osade saaduste puhul kimpude tegemine (näiteks brokoliini, peet, lehtkapsas ja petersell müüakse kimpudena) ning pakkimine. Olenevalt vajadusest istutame, rohime, väetame ja tegeleme taimede ettekasvatamisega seotud töödega. Endale tundub vähemalt, et aja jooksul oleme töös kiiremaks saanud 😀.
Mõned pildid ka:

Kelli  külvab seemneid istutusalusele
Seemikud kasvavad

Juurselleri puhastamine

Sõidan lillkapsaid korjama
Lillkapsa lehtede trimmimine
Kastid täituvad


Ei saa üle ega ümber kartulitest 😀Oleme nendega tegelenud nii farmerile kuuluval harvesteril, mis on tunduvalt vanem ja aeglasem, kui ka kartuleid pesnud ja puhastanud restorani saatmiseks.

Kartulid tulevad paremalt ülevalt ja neist tuleb eemaldada kartulipealsed ja muld. Pildil Delaware sordi kartulid, mis on kohati väga suured.
Paar väga suurt eriti imeliku kujuga kartulit võtsime koju (nagu meil kartulitest kodus puudus oleks 😄)

Pesime ja puhastasime kartuleid restorani müügiks. Kokku tuli kaksteist 50 kg kartulikotti. Pildil on ka meie töökaaslased Myanmarist.

Meiega koos töötavad igapäevaselt veel mitu Myanmarist pärit kodanikku, keda kutsutakse karen'iteks. Kuna nad inglise keelt väga ei oska, on farmeril ja ta naisel kohati raskusi neile tööülesannete selgitamisega ja seetõttu oleme meie Kelliga saanud mitmeid ülesandeid, kus on rohkem seletamist vaja. Esimesel farmis töötamise nädalal tekitasime neis ka pahameelt, et tuleme võtame nende töö ära, ning ühel päeval jätsid osad karenitest tööle tulemata. Õnneks seletas farmer neile olukorda, et praegu on rohkem tööd ning nüüd saame nendega hästi läbi üritades aegajalt põllul koos töötades ka vestlust arendada, nii palju kui see võimalik on.


Merisiga nosib banaanikoort, mis on nende jaoks suur maiuspala.


Sellel nädalal on veidi rohkem põnevust väljaspool tööd, kuid sellest täpsemalt juba järgmine kord 👋

kolmapäev, 10. aprill 2019

Albany ranniku avastamine

Hei!

Aeg möödub Albanys märkamatult.  Teen seekord postituse meie nädalavahetuste tegevustest, kui käime alati kuskil uues kohas. Oleme siin veedetud ajal Albany läheduses Torndirrup National Park'is mõned matkad teinud. Tegin ka kaardi, kus matkasime 🙂.

Torndirrup National Park'i kaart

Esimene matk oli mõned nädalad tagasi Point Possession Heritage Trail, kus käisime koos Indiast pärit korterikaaslase Mishiga. Rada ise oli 5 km ning võttis meil pildistamise ja väikese näksi pausiga paar tundi.









Eelmisel pühapäeval läbisime Bald Head Walk Trail'i, kus oli küllaltki palju tõuse ja laskumisi. 12 km rada (6 km üks ots) võttis meil aega 5 tundi ning kauneid vaateid nägime tee peal kuhjaga. Umbes teisel kilomeetril märkasin korraga enda ees üle raja minevat tiigermadu, kes on väga mürgine. See oli siiani minu kõige lähedasem kokkupuude maoga ning kergelt kõhe hakkas küll. Matkates kuuleb kogu aeg põõsastikus krabinaid, kuid siiani olid need ohutud sisalikud.

Sihtpunktiks oli taustal paremal olev kivi

Pildil eelmise korra matkamise koht

Väike puhkepaus lõpus
Vallutades kõrgusi


Auto juurde jõudes ootas üllatus

Sellel pühapäeval käisime Stony Hill'is, mis oli 500 m kõnd poolsaare kõrgeimasse tippu ning selle kõrval Peak Head'is, mis oli 4,3 km matk (2 km ots) poolsaare kõige lõunapoolsemasse tippu. Stony Hill'sis kohtasime juhuslikult kahte eestlast, kes töötavad meist 250 km kaugusel roadhouses linnas nimega Williams. Vahetasime natuke muljeid ja kogemusi ning liikusime edasi oma eesootavale matkale.
Stony Hill

Peak Head'i rada kulges läbi lohu, millele järgnes teiselt poolt üles ronimine. Samalt rajalt pidime ka tagasi minema ehk alguses taaskord laskuma ning siis jälle tõusma 😃. Teepeal saime ka väikese ehmatuse kui ümber nurga keerates korraga meie ees kaks känguru olid. Õnneks olid nemad sama ehmunud kui meie ning hüppasid kõrval olevasse põõsasse. Tagasi auto juurde jõudsime kergelt võhm väljas 1,5 tundi peale alustamist.

Läbi põõstastiku lookleb rada Pead Head'i tippu
Jõudsime kohale! Taustal eelmise korra matkamise koht.



Kivilt alla ronides ei leidnud kohe rada üles 😁
Sõber känguru piilub põõsa tagant

Torndirrupi rahvuspargis asuvad ka varem külastatud The Gap ja Natural Bridge, kus oleme nüüdseks juba kolm korda käinud. Seekord olid neist kordadest kõige suuremad lained 🙂.



Lisaks asub rahvuspargis Blowholes ehk koht, kus suurte lainetega purskab kivide vahelt vesi üles.


Eelmisel reedel saime kokku eestlase Margretiga, kes tuli Austraaliasse mõned aastad tagasi. Nüüd elab ta Kanadas, kuid tuli paariks kuuks aussi ning otsis facebook'is eestlasi, kellega koos Albanys aega veeta. Proovisime Albany ööelu avastada, aga mida pole, seda pole. Peale ühes kohas mõne joogi tegemist külastasime klubi, mis on kuulutatud kaks korda järjest Lääne-Austraalia halvimaks ning seda täitsa põhjendatult 😄.



Klubis oli koos meiega kokku umbes 10 inimest, mõned neist üritasid tantsupõrandal tossu sees tantsu vihtuda, teised leti ääres jooki tellida. Nähes, et kõik külmkapi uksed olid irvakil kadus meil küll joogi isu ära ning peale paari minutit olukorraga tutvumist otsustasime edasi liikuda. Vähemalt oli sissepääs tasuta 😀. Jõudsime järgmisesse kohta, kus saime istuda 12ni, kuni see kinni pandi ning seejärel suundusime koju.
Laupäeval külastasime Albany veinifestivali, kus saime kõiksugu erinevaid veine proovida ning käisime ka veiniseminaril, kus räägiti lähemalt neljast valgest veinist ja sai neid proovida. Ilm oli üllatavalt soe ja päikeseline ning veetsime mõnusalt aega 🙂.


Vein ja lambaribid 😋

Oleme Kelliga juba mõnda aega arutanud, millal Albanyst edasi võiks liikuda ning mõtlesime, et umbes kolme nädala pärast oleks sobiv. Tegime seepeale ka farmeriga juttu, mis tema arvab, kauaks meile tööd leiab ning saime vastuseks, et mai lõpuni kindlasti, võibolla isegi juuli lõpuni 😀. Nii et hetkel on tuleviku plaanid veel lahtised, kuid endal tekib vaikselt tunne, et tahaks edasi liikuda.

Järgmise korrani 👋