neljapäev, 24. jaanuar 2019

Uued tuuled 2

Hei!

Kirjutan seekord veel, mis Kelliga siiamaani teinud oleme. 
Eelmisel reedel käisime Perthist 30 minutilise praamisõidu kaugusel Rottnest'i saarel. Läksime hommikul praami peale, rentisime rattad ning tegime saarele ringi peale. Kuigi pindalalt ei ole see suur, vaid 19 ruutkilomeetrit, siis oli saar väga mägine. Ilm oli palav ning päike lõõskas terve päeva, kuid saime tehtud! 🙂 
Rottnest'i saarel elavad väikesed kängurud quokkad, keda maismaal ei leidu, kuna kassid ja koerad on nad välja suretanud. Ajalooliselt on saar olnud tähtis kaitsepunkt Jaapanlaste eest ning saarel asusid ka mõned vanad militaarobjektid. Praegusel ajal on saar täiesti puhkajate päralt, pakkudes väikeseid maju rendiks, ilusaid randu ning söögikohti.





Peale kosutavaid pirukaid ning värskendavat suplust liikusime viimase praamiga tagasi maismaale.
Laupäeval käisime koos Kristiina ja Raikko ning teiste eestlastega Perthist tunniajase autosõidu kaugusel Leschenaultia järve ääres. Koht oli tõeliselt mõnus ning vesi väga soe. Laupäeval jõudis Perthi ka kuumalaine ning temperatuur oli 40 kraadi ligi ehk enamus inimesi istus konditsioneeriga ruumides 😀


Esmaspäeval suundusime Kelliga mööda rannikut  Perthist lõuna poole. Taaskord külastasime kõiki teeäärseid linnasid ning vaatamisväärsusi. Käisime kahte tuletorni vaatamas, millest ühte, mis oli 38 m kõrge ronisime ka tippu. Ilm oli väga tuuline ning üleval tuul 80m/s.
Tuletorni tipus. Selja taha jääb koht, kus kohtuvad Lõuna ja India ookean.

Käisime ka neljas koopas, mis olid kaunistatud stalaktiitide ja stalagmiitidega. Treppidest ronimist oli korralikult, kuid see oli seda väärt.




Esimese öö veetsime mõnusas tasuta kämpimise kohas, kus veetsime õhtu nelja prantslase ja ühe sakslasega. Küll aga saime üllatuse teisel õhtul kui tõusis tugev tuul ning hakkas vihma kallama, mistõttu olime ise täiesti märjad ja pidime ka telgi hommikul märjalt kokku pakkima. Veetsime kolmanda öö Margaret Riveri hostelis ning suundusime neljapäeval tagasi Perthi. Nädalavahetusel on tulemas Austraalia päeva pidustused ning uhke ilutulestik 🙂

Väike upgrade veiniklaasides 😄

Siiani olen väga nautinud puhkamist, kuid vaikselt tekib tunne, et tahaks uuesti tööle.  Oleme palju uurinud ning selgus, et praegu ei ole viljad veel valmis, mistõttu siin piirkonnas väga vähe tööd, kuid paari nädala jooksul peaks olukord muutuma. Tööst kirjutan täpsemalt, kui midagi juba kindel on.
👋

laupäev, 19. jaanuar 2019

Uued tuuled

Hei!

Vahepeal on kirjutamises väike paus sisse jäänud, kuna lõpetasin farmis töö ning peatun ajutiselt Perthis. 
10ndal jaanuaril lõpetasime farmis viimase põllulapi ning transportisime masinad tagasi shed'i. Eelviimasel päeval jõudis veel meie veokijuht, kes vilja linna veab, väikese äpradusega hakkama saada, kui unustas treileril luugi lahti, millest mitu tonni vilja välja jooksis. Selle kätte saamiseks laenati kõrval olevast farmist väike laadur ja labidad 😀


Viimase päeva õhtul käisime farmi pere ja veokijuhtide ning Krissu ja Raikkoga kohalikus pubis viljakoristuse lõppu tähistamas. Mul on natuke kurb, et see töö läbi sai, samas lõpus olin juba väsinud sellest nagu ka kõik teised farmis.

Järgmise päeva hommikul pakkisin asjad ning suundusin Perthi, kus ootas Kelli!  Transpordiks oli Kristiina ja Raikko käest ostetud auto, millega edasi liikuma hakkan. Käisime Kelliga linna peal jalutamas ning suundusime minu farmeri Perthi majja, mis saab ajutiselt meie koduks, kuni vajalikud toimetused Perthis tehtud saame. Peale paaripäevast Perthis olemist tegime šopingu ostes kämpimise jaoks vajaliku varustuse ning suundusime mööda rannikut põhja poole. Eesmärgiks võtsime meist 400 km kaugusel asuva linna Geraldtoni, kuhu jõudsime teise päeva õhtuks. Kolmandal päeval tagasi Perthi jõudes olime peatunud kõikides teeäärsetes linnades ja turistipunktides, seega näinud väga palju ja veetnud mõnusad kolm päeva 🙂 Mõned pildid ka meie tripist.

Meie kämpa esimese päeva õhtul

Pinnacles'e kõrbes

Lõuna ookeani ääres

Väike vein pika päeva õhtul. Sel õhtul oli meil telgis elekter ja vaatasime pärast filmi

Külastasime maha jäetud teemaparki, millest on järgi vaid Neptuni kuju

India ookean, kus vesi oli nii külm, et ujuma ei kannatanud minna

Veedame veel mõne aja Perthis ning siis suundume töö otsingule lõuna poole.
👋


teisipäev, 8. jaanuar 2019

Aasta uus

Hei!

Uus aasta on alanud endiselt põllul chaser bin'iga pikki päevi töötades, nii et pole mahti olnud siia kirjutadagi.
31. detsembril olime tööl umbes kella 21ni, kuni kõik bin'id täis saime, ning siis suundusime Caroli ja Robyniga nende tuttava juurde uut aastat vastu võtma. Õhtu möödus väga rahulikult süües, juues ja jutustades. Pika tööpäeva tõttu tundsin ma juba ühe ajal, et silm hakkab kinni vajuma ning varsti peale seda liikusimegi kodu poole. Kuna Austraalias on praegu suvi ning tuleoht väga suur, siis ilutulestikku tavainimestele ei müüda. Linnades olid muidugi vägevad showd, aga seal kus ma olin ei olnud ühtegi pauku 😀
1. detsember oli harvest ban'i tõttu vaba ning lugesin järjekordse raamatu läbi - Jodi Picoult "Handle with care". Järgmiseks võtsin ette Holly Ringland "The lost flowers of Alice Hart" ning nüüd taaskord Picoult raamatu. Traktoris lugemise üheks miinuseks on, et huvitava koha peal on väga raske raamatut käest panna ja uuesti tööle hakata. Samuti olen olnud nii süvenenud, et ei pannud tähele, kui kombain mu eest mööda sõitis 😄


Tööl on muidu läinud suhteliselt rahulikult. Endiselt kimbutavad tehnilised rikked nii viljavõtumasinatel kui ka chaser bin'i traktoril, kuid siiani oleme asjad uuesti toimima saanud ning esmaspäeval lõpetasime farmi piirkonnas kõik põllud.

Pildi keskel olev heledam osa on kängurude poolt maha tallatud vili.

Teisipäeval kolisime 50 km kaugusele põllule, kus on jäänud teha veel viimased 160 hektarit. Mina osalesin kahel masinate veol, millest ühel olin chaser bin'i roolis ja teisel tegin eskorti. Pika maa tõttu võttis üks ots aega umbes 1,5h ja võtsime vaid hädavajalikud masinad.

Pildil sipelgasiil, kes on suurem kui mu müts

Üks kaunis päikeseloojang
Praeguse seisuga soovime täna ehk kolmapäeval siin põllul lõpetada ning siis kõik masinad tagasi transportida. Selle nädalaga lõpetan farmis töö ning liigun Perthi, kus maandub reede varahommikul minu õde, kellega vaatame koos edasi, mis tegema hakkame 🙂
👋