Eelmisel nädalal alustasime peale väikest seiklust tööd viinamarjaistanduses, mida peab äärmiselt tore Austraalia vanapaar. Lisaks viinamarjadele kasvatavad nad veel tsitruselisi (apelsine, mandariine, laime), kuid kuna praegu pole nende hooaeg, olime meie Kelliga seal ainsad töötajad.
Igapäevaseks tööks oli nagu arvata võib viinamarjade korjamine ning seejärel täis korjatud tünnide autole tõstmine. Korjasime kahekesi, üks ühelt poolt ning teine teiselt poolt rida, saime korjamise ajal üksteisega juttu ajada ning töö läks üpriski kiiresti.
Kui piisavalt palju oli korjatud, siis kogusime täis tünnid kokku, nii et farmer sõitis aeglaselt autoga, üks meist oli maas ja tõstis tünnid autole ning teine auto kastis ja paigutas need ilusti ritta.
Üks täis tünn kaalus umbes 15 kg ning korraga mahtus neid auto kasti 63 tükki (7 tünni* 9 rida).
Tavaliselt hakkas peale kuute rida selg vaikselt tunda andma ja tegime vahetustega - üks korjas ühel korral ja teine järgmisel. Korjatud viinamarjad läksid värske õhu kätte 4-5 nädalaks kuivama ning neist saavad rosinad. See tegi meie jaoks korjamise tunduvalt lihtsamaks, kuna marjade välimust nii väga vaatama ei pidanud. Siiski pidi ettevaatlik olema viinamarjade vahel elavate mürgiste redback ämblike tõttu, keda pesa avastamisel kääridega lõikuda üritasime 😀
Kui piisavalt palju oli korjatud, siis kogusime täis tünnid kokku, nii et farmer sõitis aeglaselt autoga, üks meist oli maas ja tõstis tünnid autole ning teine auto kastis ja paigutas need ilusti ritta.
Üks täis tünn kaalus umbes 15 kg ning korraga mahtus neid auto kasti 63 tükki (7 tünni* 9 rida).
Tavaliselt hakkas peale kuute rida selg vaikselt tunda andma ja tegime vahetustega - üks korjas ühel korral ja teine järgmisel. Korjatud viinamarjad läksid värske õhu kätte 4-5 nädalaks kuivama ning neist saavad rosinad. See tegi meie jaoks korjamise tunduvalt lihtsamaks, kuna marjade välimust nii väga vaatama ei pidanud. Siiski pidi ettevaatlik olema viinamarjade vahel elavate mürgiste redback ämblike tõttu, keda pesa avastamisel kääridega lõikuda üritasime 😀
![]() |
Farmer Bruce viinamarju kuivama panemas |
![]() |
Teel töölt koju. Kuigi neist viinamarjadest tehti rosinaid, siis olid need väga maitsvad ka niisama süües. Ja ainsate tööliste eelisena saime neid omale söögiks võtta nii palju kui soovisime 😋 |
Kuna farmeri vanus on küllaltki kõrge, siis on nad otsustanud, et see viinamarja hooaeg on viimane ning kõik puud võetakse maha. Seetõttu oli suur rõõm näha, et siin istanduses oli üks parimaid aastaid, mis neil selle 30 aastase pidamise jooksul üldse on olnud ning puud olid marjadest lookas. Farmeri sõnul oli selle põhjuseks detsembri suur sademete hulk, mis taimedele hästi mõjus. Samas on vihmavaesel perioodil vaja taimi igapäevaselt kasta, kuid siinse piirkonna põhjavesi vesi on liiga soolane (maitselt nagu meie merevesi) mõjudes taimedele halvasti. Olukorra lahendamiseks kogutakse näiteks vihmavett, mida teise veega segatakse ning sellega soola kogust vähendatakse, kuid üldpildis jääb Bindooni piirkonnas farme järjest vähemaks.
Tööpäevad olid meil küllaltki lühikesed alustades varahommikul ning lõpetades juba keskpäeval, kuna päike hakkas niimoodi kõrvetama, et enam ei suutnud korjata. Päevased temperatuurid Bindoonis töötamise ajal olid üle 30 kraadi, ulatudes isegi 36ni.
Sellel neljapäeval saime kõik viinamarjad korjatud. Hooaja saagiks tuli pea 2000 tünni viinamarju ehk umbes 30 tonni, millest peale kuivamist tuleb arvatavasti ligi 6 tonni rosinaid. Need saadetakse idakaldale pakkimisse, kust need jõuavad ka Euroopasse. Lõpetamise puhul käisime farmeri ja ta naisega Bindooni pubis söömas ning paari jooki nautimas. Õhtu möödus äärmiselt kiiresti ning saime Kelliga mitu soovitust, mis kohti Austraalias kindlasti külastada.
Tööpäevad olid meil küllaltki lühikesed alustades varahommikul ning lõpetades juba keskpäeval, kuna päike hakkas niimoodi kõrvetama, et enam ei suutnud korjata. Päevased temperatuurid Bindoonis töötamise ajal olid üle 30 kraadi, ulatudes isegi 36ni.
Sellel neljapäeval saime kõik viinamarjad korjatud. Hooaja saagiks tuli pea 2000 tünni viinamarju ehk umbes 30 tonni, millest peale kuivamist tuleb arvatavasti ligi 6 tonni rosinaid. Need saadetakse idakaldale pakkimisse, kust need jõuavad ka Euroopasse. Lõpetamise puhul käisime farmeri ja ta naisega Bindooni pubis söömas ning paari jooki nautimas. Õhtu möödus äärmiselt kiiresti ning saime Kelliga mitu soovitust, mis kohti Austraalias kindlasti külastada.
Eelmisel korral panin pildi meie tagasihoidlikust elamisest, mis on ühe teise farmi shed'is. Maja lähedal asuvad lambad ja hobune, keda mõnikord vaatamas oleme käinud. Esimesel korral hakkas hobune meile lähenedes sammu kiirendama ning kuna seisime lageda platsi peal oli küllaltki kõhe ja Kelli hirmutas ta ära😀. Teisel korral saime aga juba lähedalt näha ja katsuda.
Bindooni kandis külastasime Austraalia ainsat kloostrilinna New Norcia, mis on asutatud 1847. aastal Benediktiini ordu munkade poolt. Linnas asuv klooster on endiselt toimiv, kuid praegu pannakse seal rõhku ka turismindusele. Päeva lõpetuseks käisime New Norcia pubis söömas pitsat, mille isu Sheril oma vlogiga meile tekitas 😀
Bindooni kandis külastasime Austraalia ainsat kloostrilinna New Norcia, mis on asutatud 1847. aastal Benediktiini ordu munkade poolt. Linnas asuv klooster on endiselt toimiv, kuid praegu pannakse seal rõhku ka turismindusele. Päeva lõpetuseks käisime New Norcia pubis söömas pitsat, mille isu Sheril oma vlogiga meile tekitas 😀
![]() |
Abbey church New Norcia's |
![]() |
New Norcia hotell, kus esimesel korrusel asus pubi |
![]() |
Pitsat oodates |
Veel külastasime linna Gingin, kus nautisime jalutuskäiku pargis ning 10-minutilist jalutuskäiku semitroopilise taimestiku vahele ehitatud laudtee rajal.
Oleme veel külastanud Perthi eeslinnas asuvat Joondalupi välikino, mis jääb meie praegusest elukohast umbes tunniajase sõidu kaugusele. Külastasime samade tegijate välikino ka umbes kuu aega tagasi Perthi kesklinnas, kus toona jäime viimase hetke saabumise tõttu ilma headest istekohtadest. Seekord me sama viga ei teinud ning läksime kohale väravate avamiseks ehk kaks tundi enne filmi algust. Koha peal selgus, et Joondalupis tehakse väravad lahti alles poolteist tundi varem, nii et saime pool tundi nsm passida 😀 Kuna Joondalup on väiksem koht, siis oli seal ka inimesi tunduvalt vähem ning pooled istekohad olid filmi alguseks alles tühjad. Filmiks oli Lõuna Korea 2018. aasta psühholoogiline draamamüsteerium "Burning", mis kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ning kestis tervelt 2,5 tundi. Saime seda nautida mugavatel kott-toolidel ning kuigi järgmisel hommikul tööpäeva ei olnud, siis oli unegraafik endiselt töö järgi ning filmi lõpp tuli kohati unega võideldes. Üldiselt oli film hea ning arutasime Kelliga hiljem veel mitmeid kordi sealsete teemade üle.
![]() |
Filmi algust oodates |