Töö heinatehases ja elu Cobramis

Hei!

Augusti keskel sai töö mandlitehases läbi ja tekkis suur küsimus, mis edasi. Plaanisime Kelliga taas koos reisida ning minna viljahooajaks NSWsse. Sellele aga tõmbas kriipsu peale koroonaviirus, mistõttu oli NSW oma piiri Victoriaga sulgenud ja minul ei olnud kuidagi võimalik NSWsse siseneda. Samuti oli viljahooaja alguseni pea kaks kuud ning niisama passida nii kaua ei tahtnud. Gumtree'sse (interneti kuulutusteportaal) üles pandud kuulutuse peale helistas mulle Mildurast pea 500km kaugusel asuva heina eksporditehase töötaja, kes ütles, et nad otsivad eestlasi. Just nimelt eestlasi 😀, sest oma tehasesse palkavad nad juba mitu aastat ainult Eesti bäkkereid. Niisiis alustasin septembri keskel koos kahe mandli töökaaslasega tööd heina ekspordi tehases heina pressides. Algne plaan oli siia jääda umbes kuuks ja liikuda edasi vilja tööle, kuid kui ülemused kuulsid, et plaanime lahkuda, siis otsustati meie palka tõsta, nii et jäime ikkagi siia. Oktoobri keskel tuli ka Kelli ehk siis reisime jälle koos 😎.

Uueks elukohaks sai väike umbes 6000 elanikuga linn Cobram, mis asub VIC ja NSW piiri peal. Töökoht ise asub umbes 15 minutilise sõidu kaugusel NSWs ning hakkasime iga päev piiriületuse loaga piiri ületama. Elukoha leidmisega läks seekord lihtsalt. Tehasest lahkuvad eestlased olid just vabastanud väikese kahe magamistoaga majakese, mis meile ideaalselt sobis.

Kuna varasemalt olen ka veidi üldisemalt osariikide infot blogis jaganud, siis kirjutan seekord New South Wales'st. Tegemist on Austraalia osariikidest suuruse poolest viienda osariigiga, kuid kõige rahvarohkemaga, olles koduks enam kui 8 miljonile inimesele. NSW pealinn on Sydney, kus koos seda ümbritsevate piirkondadega elab umbes 2/3 NSW elanikest. Sydney on Austraaliale oluline ärikeskus, kuid linnast väljaspool tegeletakse suuresti põllumajandusega, näiteks loomade, vilja, heina, villa, puuviljade ja viinamarjaistandustega. New South Wales'i osariigis asub Austraalia kontinendi idapoolseim punkt Cape Byron'is ja kõrgeim punkt Mount Kosciuszko (2228 m) (kust avanev vaade on mu uus blogipäise pilt).

Aga tagasi heinaka juurde. Töö ise seisneb kahveltõstukitega sõitmises ja pidevalt ringi jooksmises, et kõik toimiks. Ühelt poolt masinast paneme suured heinapallid sisse, hein käib läbi masina ja teiselt poolt tuleb välja väiksemateks kuubikuteks pressitud hein, mis tuleb konteineritesse laadida.

Shed'i ladustatud heinapallid

Kelli viib forkaga heinapalli nö lauale. Hein püsib koos tänu kuuele nöörile, mis tuleb peale lauale asetamist katki lõigata/peksta.

Masinast välja tulevad pakid tuleb kaaluda ja siis tõsta võimalikult täpselt üksteise otsa ning viia konteinerisse.

Pakitud konteiner. Heinapakke tuleb korralikult üksteise vastu pressida, et uksed ilusti kinni mahuks. Nagu näha, siis eriti palju mänguruumi pole ja nii mõnelgi korral on neid uksi forka või hoopiski telehandleriga kinni pressitud 😀.

Konteinereid tõstetakse sellise suure masinaga.

Kui miskipärast konteinereid pole, siis ladustame valmistoodangu kõrvalruumi ja seda kahekorruseliselt, et vähem ruumi võtaks.

Farmi koer, kes kardab väga torme. Enamasti tuleb siis shedi ja sõidab forkaga kaasa.

Mida lähemale jõudis heinateo aeg, seda rohkem leidsime end põllul vaalutamas ja vaale ümber keeramas, et hein kuivaks. Töö oli lihtne, kõige raskem selle juures päev läbi traktoris istumine 😀. Kui hein juba piisavalt kuiv oli pressiti sellest heinapallid.

Natuke keerulisemaks tegid töö põldudel ringi jooksvad lambad, kes mõnikord eest ära ei tahtnud minna. 

Ootamatult saadeti ka mind telehandleriga põllule heinapalle tõstma. Esimene päev harjutasin nende keeramist ja üksteise otsa tõstmist ning järgnevatel päevadel laadisin juba rekaid ka.

Ega eriti palju ette näha ei ole, kui harkide otsas kaks palli on. 

Heinapallid sai veetud ühte ritta, et siis rekaid kiirelt laadida saaks.

Rekad vedasid heina põllult tehase lattu. Kõigepealt rekaid kaaluti, seejärel mõõdeti niiskust ühe terava orgiga masinaga (mida Kelli ka siin pildil teeb) torgates palle. Kui pallid on seest liiga niisked võivad nad kõrge temperatuuri ja rõhu koosmõjul põlema minna. Lõpuks tuli igale pallile ka väike silt külge panna, mis sort on ja mis põllult tulnud. 

JCBga olin põllul kaks nädalat. Muidu oli tore, aga pidev istumine väsitas ära ja põlvedele ning seljale oli väga koormav.

Lammaste ega alpakadega tööalaselt kokku ei puutunud, aga ringi tatsasid nad küll igal pool.

Vahel tuli ka rõvedaid töid teha, näiteks õli täis ämbreid tühjendada püüdes ise puhtaks jääda.

Kirjutan ka natuke, mis vabal ajal tegime, kuigi ega seal väikelinnas palju teha polnudki, käisime kohvikutes, kalal, koaalasid vaatamas ja külastasime ümbruses asuvaid linnu. Lähedal asuval klubil oli väga mugav tasuta peobussi teenus, mis inimesi baarist otse kodu ukse ette viis. Ühel korral läks päris õnnetult, kui buss puupüsti täis oli ja umbes 7 minutiliselt sõidust sai 30, kuna olime viimased, kes bussist välja said 😄.

Cobramis asub saar nimega Quinns island, kus sai koaalasid näha. Nii mõnelgi korral käisin seal jalutamas või jooksmas.

Minu tavapärasele jooksuringile jäi ka kängurude pesitsuse ala, nii et päris tihti istus neist mõni mul teepeal ees.

Kelliga käisime maasikakasvatuses, kus korjasime natuke maasikaid ja ostsime kaasa nii maitsva maasikalikööri, et järgmine kord sinna kohvikusse sööma minnes ostsime juba uue ja suurema pudeli 😋😀.

Kelli ilusat kalastamise ilma nautimas 😁.

Ükskord otsustasime oma iganädalase toidušopingu teha Cobramist 1,5h kaugusel asuvas linnas nimega Albury. Lihtsalt et ka selle linna ära näeks 😆. Ja siis tuli muidugi sealsed söögikohad üle vaadata. 

Jõuludeks saabus Eestist pakk kõige hea ja paremaga 😋. Kastis kuivatatud leivanäkse, Kalevi komme, kama ja tatart. Toidust kõige rohkem igatsen musta leiba, erinevaid pudruvalikuid ja piimatooteid.

Eelmise nädala lõpus ehk jaanuari keskel jõudis kätte aeg oma asjad kokku pakkida ning Cobramist edasi liikuda, kuna uus töö on kohe varsti algamas. Kokku veetsin Cobramis mõnusad neli kuud, mille jooksul kohtusin väga toredate inimestega ning õppisin nii mõnegi uue masinaga sõitma 🙃.

Järgmise korrani! 

👋