Külli Austraalias: Lõuna-Austraalia ja Adelaide

Hei!

Vahepeal on blogi kirjutamisel väike paus sisse jäänud, kuid mul täitus oktoobri alguses aasta Austraalias. Seda sai tähistatud igati sobivalt Adelaide Eesti majas Eesti õluga 🙂. Aga kõigest järgemööda.

Taustal Eesti maja eestvedaja Tom.

Jätkan juttu lõuna poole sõidust. Jõudsime Lõuna-Austraaliasse, mis on suuruse poolest Austraalia osariikide ja territooriumide arvestuses neljas, hõlmates veidi enam kui miljon ruutkilomeetrit. Inimesi elab siin 1,7 mln, kellest enam kui pool osariigi pealinnas Adelaide's ja selle ümbruses.

Sajad kilomeetrid Lõuna-Austraalia põhjaosas olid küllatki igavad, ümberringi vaid kergelt võsastunud lage väli. Ühel hetkel aga hakkasid paistma igal pool väikesed kaevatud hunnikud ning maantee äärde tekkima sildid hoiatamaks tähistamata aukude kohta. Olime jõudnud Austraalia opaali kaevanduse pealinna Coober Pedy'sse.

Linn tekkis eelmise sajandi alguses peale piirkonna opaalivarude avastamist. Ajalooliselt esimesed opaalid linnast veidi põhja poole leidsid üldsegi aborigeenid, kes neid valgetele müüsid avaldamata nende leiukohta. Coober Pedy'sse sisse sõites tundus see lagedate küngaste ja igal pool vedelevate rauakolakatega asum suhteliselt mõttetu kohana, kuid seal ringi käies hakkas täitsa meeldima. Kunagised linna elanikud, kes olid peamiselt kaevandajad, elasid aastakümneid mägede sees. Tuli ette olukordi, kus kodu suurendades (näiteks ühe toa juurde kaevandades) leiti samal ajal varandus opaali näol. Praegu on linnas loendmatul hulgal opaali ja sellest tehtud ehete müügikohti, mitu kaevandusmuuseumi, maa-alused hotellid ning isegi kirikud.

Vaade linnale

Käisime muuseumis opaalide kaevandamist uurimas.

Selles maaaluses kodus elati sees veel 90ndatel

Blower ehk hiiglaslik tolmuimeja, mida kasutatakse kaevandades maa seest kivisodi välja toomiseks.

Coober Pedy esimene puu. Selle rauast puu lasi üks pereisa ehitada 1970. aastatel oma lastele, et nad saaksid puul turnimise kogemuse. Sel ajal ei olnud Coober Pedy's veel ühtegi puud.

Anglikaani kirik

Coober Pedy külje all asub koht nimega Breakaways, mis oma avara maastikuga on ligi meelitanud mitmeid filmi tegijaid. Näiteks on siin filmitud Mad Max: Beyond Thunderdome.

Linna sees parkimisplatsil aga asub kosmoselaev, mida kasutati 2000. aasta filmi Pitch Black võtetel.

Cooper Pedy'st edasi sõites jätkus veel ligi 500 km lagedat maad ning meil oli kerge masendus, kas nii jääbki. Siis aga hakkas loodus vaikselt rohelisemaks muutuma ning silmapiirile tekkima mäed. Kuna uue töö koolituseni, mis pidi olema 2. oktoobril, oli veel paar päeva aega, otsustasime teha oma Lõuna-Austraalia esimese matka ning suundusime The Dutchman Stern conservation park'i. Nime sai park selle järgi, et seal olev mägi nägi kellelegi kunagi välja kui Hollandi laeva ahter 😄. Matka algusest peale oli loodus lopsakas, õitsesid lillad ja kollased lilled, põõsaste vahel hüppasid kängurud ning siblasid sisalikud ja õhus oli kevade hõngu. Tegime 10,6 km matka, mis võttis meil küllaltki kaua aega, kuna kogu aeg oli midagi pildistada 😄.

Sisalik kivil

Sisalikuline, ingl k blue-tongued skink ja shingleback, lad k tiliqua rugosa

Järgmisel päeval külastasime Port Germein Jetty't, mis oli kunagi lõunapoolkera pikim puust sild 1680 meetriga, Port Pirie sadamalinna ning õhtuks jõudsime väiksesse linna nimega Kapunda jäädes ootama järgmise päeva koolitust.

Port Germein Jetty

Nüüd on ilmselt lõpuks aeg ka meie uuest tööst natuke rääkida. Juba juulis, sel ajal kui Kununurras elasime, kandideerisime viljavõtuhooajaks ettevõttesse nimega Viterra, mis ostab farmeritelt vilja kokku. Valikus oli mitmeid positsioone, näiteks rekade kaalumine, viljaproovide võtmine/ analüüsimine ja hoovi peal rekade juhendamine. Meie valisime oma tööks tarpimise, mis kujutab endast suurte tarpide (presentide) maha laotamist ja viljakuhjadele peale tõmbamist, et kaitsta neid tuule, vihma ja loomade/lindude eest. Ehk siis hakkame suurte viljakuhjade otsas ronima, mis pidi jalad tudisema võtma 😀. Koolitusel saime spordikotiga kraami, kus olid püksid, pluusid, töösaapad, kindad, prillid ja müts ning kaks päeva õpetust, mida tegema hakkame.

Seejärel suundusime Adelaide, kuhu jääme elama kuni töö alguseni. Adelaide's tegutseb Estonian Social Club ehk Eesti maja, mille eestvedajad on Austraalia eestlased. Kohale jõudes olime ümbritsetud eesti keelest. Kuna eestlastest seljakotiränduritel on võimalus siin odavalt ööbida oli lisaks meile veel 10 bäkkerit.

Magala

Reede õhtuti on baaris istumine. Seekord olid laual juustud, maksapasteet ja sprotid.

Pühapäeva õhtuti on grill. Pildi tegemise ajaks olid taldrikud juba tühjad 😀.

Pikisilmi ootame juba töö algust, kuna niisama passimist on liiga palju olnud. Seni aga elame Adelaide's ning aeg möödub kiiresti. Käime linna peal jalutamas, muuseumites, jooksmas, allkorruse baaris, mängime kaarte, vaatame filme, loeme raamatuid ning ajame niisama juttu.

Kolonel William Light. Mees, kes pani paika kuhu Adelaide ehitatakse ja tänavate plaani.

Adelaide kaardil. Kolonel Light planeeris linna ülesehituse 1837. aastal, sealjuures luues ainsa linna maailmas, mis on täielikult ümbritsetud parkidega. Samuti on see üks väheseid linnu Austraalias, mis pole vangide poolt ehitatud. Adelaide esimesed elanikud olid siia ümber kolivad eurooplased.