Bali

Hei!

Seekordne postitus tuleb Bali avastamisest. Võrreldes minu varasemate Aasia reisidega on nüüdne vähe teistmoodi - lendasin soojast Austraalia kliimast isegi natuke jahedamasse (kuigi niiskemasse) kliimasse ning ajavahe oli kõigest poolteist tundi.

Reisile tulin vaid käsipagasisse mahtuva seljakotiga, mis kaalus 3,8 kilo.

Planeerisime (õigemini Kelli tegi kogu raske eeltöö, mida kuskil näha/teha) 17 päevase reisi jooksul ööbida 5 eri kohas, et ikka rohkem näha. Alustasime oma trippi Sanur'ist, kus veetsime kaks ööd. Öösel lennujaamast ööbimiskohta jõudes ootas meid kohe üllatus, kui kanalisatsiooni probleemi tõttu meid majutada ei saadud. Majutuskoha omanik viis meid oma rolleril kõrvaltänavasse sõbra juurde, kus veetsime ühe öö, misjärel saime juba oma valitud kodumajutusse. Sanur jääb kõige rahvarohkemast saare keskusest Kuta'st natuke eemale, kuid ka siin käib vilgas sebimine. Tänavad on täis hotelle, söögikohti ning poekesi, kust omale kõike vajaminevat võib leida. Meie käisime rannas ja tänavatel jalutamas, tegime väikse supluse, sõime imemaitsvaid puuvilju ning külastasime ööturgu.

Sanuri peamine tänav

Bali kultuuris on tähtsal kohal andamid (pildil kõnnitee ääres olevad rohelised korvikesed lilleõite, viirukite ja muu kraamiga), mida leidub kõikjal. Tänaval kõndides tuleb olla tähelepanelik, et neile kogemata peale ei astuks.

Sanurist edasi siirdusime Nusa Penida'le, mis on umbes 7000 elanikuga Muhu suurune (203 km²) saareke, kus turism veel nii levinud pole. Saarel ringi sõitmiseks laenutasime rollerid, mida vahepeal jõudsin juba peaaegu kahetsema hakata, aga lõpp hea, kõik hea. Nimelt oli ringi sõites väga palju järske tõuse ja laskumisi ning teede olukord äärmiselt kehv vaheldudes hea asfaldi, aukliku asfaldi ning kruusa vahel.
Ööbimiseks valisime omale kõige uhkema vaatega majakese, arvestamata, et sinna ei pruugi viia kõige parem tee. Peale esimest kohale jõudmist olime nõutud, millega nüüd hakkama oleme saanud, kuid pärast saare vaatamisväärsustesse sõitmist tundus kodutee kui sile asfald 😄.

Tee ööbimiskohta

Saarel sõitsime erinevatesse vaatamisväärsustesse ja käisime snorgeldamas.

Kalju sisse ehitatud Goa Giri Putri tempel

Diamond beach,..

... kuhu viis hullumeelne trepp,...

... mille me muidugi ära proovisime.

Kelingking beach, mis on tuntuks saanud kujutades T-rex'i.

 

Randa viis kohati väga kitsas tee, kus kaks autot üksteisest mööduma ei mahtunud.

Angel's billabong

Broken beach

Snorgeldamisest eriti pilte pole, kuna paat oli väike ja lained suured, nii et vett pritsis ja pidi kõvasti kinni hoidma. Üks suur laine tuli ka üle paadi nina tehes kõik märjaks. Kui meie paadi juht igale vastu tulevale juhtunut väga elavalt kätega demonstreerides seletama hakkas, saime aru, et meid tabanud laine oli ka tema jaoks erakordne 😀.

Teed on enamasti nii 1,5 auto laiused, nii et kui üksteisest mööduda tahetakse tuleb osaliselt teelt välja sõita.

Ja oligi aeg eda liikuda järgmisele saarele.

Järgmiseks saareks oli väike (vaid 8 km²), kuid turistide seas rohkem populaarne Nusa Lembongan  ning selle veel väiksem kõrvalsaar Nusa Ceningan. Seekord jätsime rollerid laenutamata kasutades ühest kohast teise saamiseks tallataksot.

Kai puudumise tõttu tuleb paadist välja saamiseks jalad märjaks teha.

Lembongani ja Ceningani ühendab kitsas kollane sild, kust saab üle vaid kas jala või rolleriga. 2016. aasta lõpus kukkus sild kokku, misjärel see taastati natuke laiema ja tugevamana.

Kohvipaus vaatega Blue Lagoon'ile Nusa Ceningan saarel. Vesi on siin imeilus helesinine.

Jalutamine Lembongan'il ja videol Devil's Tear.

Kauba vastuvõtt 😀

"Tere tulemast" väravad. Neid leidub alati templites, kuid ka näiteks niisama tänaval või autotee ääres.

Minu sünnipäeval käisime massaažis ja õhtul uhkes restoranis söömas. Reserveeringut me muidugi ei arvanud, et vaja võiks minna, nii et laua vabanemiseni saadeti meid baari istuma. Lauas toodi rätik käte puhastamiseks ning teenindus oli igatepidi 5+. Minu suureks üllatuseks toodi magustoit lauda sünnipäevalaulu ja küünlaga. Selleks ajaks pandi isegi kogu restoranis osad tuled kustu ja teised külastajad laulsid kaasa 😊.

Lembongan'il käisime mangroovimetsa vahel süstaga sõitmas. Google map'si järgi oli sinna jalutades 10 km, nii et tõotas tulla tegus päev. Kuid enne jalutamise alustamist hüppasime veel poest läbi ja poemüüja juhatas meid väikesele mereäärsele jalgsirajale, mis kohe mitu kilomeetrit jalavaeva vähendas.

Peale Lembongan'i liikusime edasi Bali peamisele saarele, saare keskusest teisele poole Seminyak'i. Et üks postitus liiga pikaks ei läheks, jätkan reisijutte järgmises postituses.

👋