Põllutööline Kaili

Hei!

Meie uus kodulinn - Albany!

Varsti täitub juba nädal, kui oleme Kelliga elanud pea 30 000 elanikuga ookeaniäärses linnas nimega Albany. Külastasime Albany't umbes kuu aega tagasi telkides kahel ööl linna läheduses, kuid pikemalt siin ringi vaadata ei jõudnud.

Lähen aga ajas tagasi eelmisesse laupäeva, kui elasime veel Perthi lähedal Bindoonis. Enne lõunasse sõitu oli meil veel üks vaba päev ning otsustasime Kelliga külastada Gingini basseini. Tegime väikse supluse ja lugesime raamatut, misjärel suundusime söögipoolist otsima.

Suur oli aga meie üllatus, kui laupäevasel päeval veidi enne kella nelja pärastlõunal olid nii linna kohviku kui ka pubi köögid juba suletud. Istusime just pubi ees autosse, et Bindooni bakery'sse suunduda, kui korraga astus majast välja meid 300 km eemal Waginis aidanud puksiirijuht. Tundub, et Austraalia on ka väike ning peab silmadkõrvad lahti hoidma ega tuttavaid ei kohta 😁

Väike magustoit peale pie'd. Ma sõin magusaisu puududes soolase pie peale pitsalõigu 😀

Õhtupoole külastasime veel viimast korda viinamarjaistandust ning hakkasime seejärel oma asju autosse mahutama. Nagu arvata võite tähendab see, et meie väike neljarattaline on pilgeni asju täis 😀. Pühapäeva hommikul lõpetasime veel viimaste asjade pakkimise, misjärel võtsime suuna 500 km kaugusel asuvasse Albanysse. Tee peal tegime tankimise ning söögipausi ja veidi enne kella kuute jõudsime oma järgmisesse elukohta - Albany hostelisse. Ning juba järgmisel päeval suundusime uuele tööle!

Alustasime tööd Albany läheduses köögiviljafarmis täites kõiksugu erinevaid ülesandeid. Siiani oleme põllul rohinud, kõblanud, väetanud, istutanud, erinevaid vilju korjanud, pesnud, sortinud ja pakkinud. Ehk kokkuvõttes töö on väga mitmekülgne ning füüsiline ja valutavad nii käe- kui ka jalalihased 😁 Erinevalt meie kliimast on siin võimalik aasta läbi taimi istutada ja erinevaid vilju saada, nii et tööd peaks praeguse seisuga jätkuma paariks kuuks.

Peale paaritunnist kartulite pakkimist

Kõblaga Kaili. Juba eelmises farmis otsustasin, et austraallaste jaoks on lihtsam kui minu nimi on Kaili. Nüüd on veel endal vaja harjuda, et sellele nimele reageerima pean 😄

Hostelis jagame tuba teoreetiliselt nelja, kuid ilmselt kahe noormehega. Nimelt oleme peale nädalaajast siin viibimist vaid kahte neist näinud, üks Itaaliast ja teine Iirimaalt, kuid voodite järgi tundub nagu 2 inimest peaks veel olema 😄 Enamus siin hostelis elavatest backpacker'itest töötavad 30 km kaugusel asuvas lihatööstusvabrikus, kus juttude järgi on kohutav töötada, kuid palk on hea. Nii ka kaks meie toakaaslast.
Mina olin alguses väga skeptiline hostelis elamises, kuna kartsin, et mul pole siin piisavalt privaatset ruumi. Nüüdseks olen aga juba harjunud ja peale kahenädalast Kelliga shed'is elamist ongi tore vähe teiste inimestega sotsialiseeruda 😀. Kuigi reede õhtul kell 9 oli mul silm juba poolkinni ning allkorrusel toimuvast sünnipäevapeost ei tahtnud ma midagi kuulda.

Meie toanurk

Minu small dragon animali nisupadi, mille ostsin lohutuseks, et pean hostelis elama

Farmi, kus töötame, peab farmer Andrew koos oma naise Jocelyn'iga. Peale meie töötavad seal veel paar austraallast ning umbes 6 inimest Myanmarist, kes väga inglise keelt ei räägi.

Farmis kasvatatakse kõiksugu erinevaid vilju alustades meile tuttavatest kartulitest ja kapsastest lõpetades mitte nii tuntud pak choi, brokkolini ja daikoniga.

Pildil daikon ehk hiina redis ning fennel ehk apteegitill

Saades ühel päeval pakkimiseks ette köögiviljade nimekirja, siis olime suhteliselt nõutud, kuna nime järgi teadsime ainult mõnda üksikut ning juba ainuüksi peete oli kolme erinevat sorti vaja 😀 . Kuid kui eelmisest farmist saime koju kaasa võtta viinamarju, siis siinsest neid samu tuntud ja tundmatuid köögivilju! Valisime päris pikalt, kuna enamus asjade kohta ei olnud kindlad, kuidas neid valmistada 😁

Meie ühe päeva saak, kui võtsime asju, mida natukenegi teame

Lõpuks saabus kaua oodatud nädalavahetus, kui saame hommikul natuke kauem magada ning nädalasest tööst väsinud lihased veidi puhata 💪. Nädalavahetuse toimetustest kirjutan juba järgmine kord.
👋