esmaspäev, 15. oktoober 2018

Esimene töö

Hei!

Nagu eelmise postituse lõpus kirjutasin, siis teisipäeva õhtul algas minu esimene tööots - sõit Northamist 650 km kaugusele Esperancesse traktorile järgi. Alustasime sõitu teisipäeva õhtul 10 ajal ning jõudsime kohale kolmapäeva lõunaks. Minnes oli treileri peal sõiduauto, millega tagasiteel ülegabariidilise veose tõttu eskorti tegin. 

Traktor ning rehvid peale laetud ja aeg tagasi sõiduks

Tagasiteel läks õnnetult, kui neljapäeva hommikul pärast poole tunnist sõitu purunesid treileril kaks rehvi. Kahjuks oli meil vaid üks varuks kaasas, mistõttu pidime sõitma 75 km kaugusele Newdegate linna rehvipoodi. Arvestades, kui jutukad siinsed elanikud on, läks seal koha peal palju aega ning Max avaldas lõpuks autosse istudes, et rehve müünud mees rääkis ka tema jaoks liiga palju 😄 Peale rehvide vahetust kulges sõit ladusalt ning poole 6 ajal õhtul jõudsime õnnelikult farmi tagasi.

Kolmapäeva hommikul Esperance poole sõites tegin oma peas statistikat, et olin selleks ajaks näinud viite surnud känguru teede peal ning vaid ühte elusat tee ääres põllul. Küll aga kohtasin tagasiteel neid nii palju, et lugemine läks sassi. Just sel hetkel kui pärast paari tunnist sõitu hakkas juba hämarduma ning kerge väsimus tekkima märkasin korraga tee ääres midagi pead tõstmas. Uni oli hoobilt läinud ning edasisel teel pilk pingsalt teeäärsetes põõsastes. Nii mõnigi kord tuli pidurit vajutada, et vältida üle tee hüplevatele kängurudule otsa sõitmist, mis seekord ka õnnestus.

Reede hommikul aitasin Trevoril pritsile väikest hooldust teha, misjärel startisime lähedal olevasse farmi pritsima. Minu autol olid vajalikud tünnid ja voolikud, mis seal maha laadisin ning sain siis tagasi sõita. 



Seejärel ootas ees Maxiga järjekordne rekaga sõit 170 km kaugusele Northamisse. Sinna minnes oli treileri peal auto, mille viisime töökotta, et arvutiga diagnostikat tehtaks. Sel ajal viisime treileri kõrvaltänavasse, kust see laenutati, ning suundusime siis tagasi töökotta auto järgi, millega sõitsin farmi.  
Sõitmist, nii juhi- kui ka kõrvalistmel, on nende siin oldud päevade jooksul vägagi palju olnud. Rekas kõrval istudes sain ümbritsevat loodust vaadata, mis lõuna poole sõites on silmaga märgatavalt rohelisem. 
Kuigi siinsed teed ei ole meie mõistes eriti laiad, on kiirusepiirang enamasti 110km/h. Lisaks sõidavad siin nn road train'id ehk rekad, millel on taga näiteks 3 haagist (mõni neist lühem sel juhul). Kui Eestis on täishaagisega autorongi suurim lubatud pikkus 18,75 m ja suurim lubatud täismass 44t, siis siin on täitsa tavaline üle 30 m veokid ning isegi pikemad, massiga üle 70 tonni.

Laupäeva hommikul sõitsin Caroliga natuke ringi, tõime naaberfarmist Trevori auto ära ning seejärel oli kuni esmaspäevani vaba. Külastasin Krissu ja Raikko farmi ning otsustasime pühapäeval väikesele tripile minna lähedal asuvaid kive vaatama - Elachbutting ja Beringbooding.
Elachbutting on äärmiselt suure pindalaga kivi, mida ümbritseva tee pikkus on 6 km, ja mille küljel on hiiglaslik laine. Beringboodingu kivil on väike veekogu, mis täitub põhjaveega.
Mõned pildid ka meie tripist:





Eks näis mis uus nädal toob :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar