Saabki aasta läbi!

Hei!

Üle-eelmine pühapäev algas ühelt põllult teisele kolimisega. Tegin traktorile tavapärase hoolduse ning lisasime mootoriõli. Seejärel traktorisse istudes selgus aga, et see ei käivitunud enam. Farmeri arvates on traktoril mingi elektri viga ning peale arvutile restardi tegemist töötas kõik jälle normaalselt. Juba uuel põllul olles sain korraga aga jälle mootoririkke teate ning seekord lülitas traktor end ise välja. Siis leiti, et probleem võib olla vigases õlirõhu anduris, mis veateateid annab, ning peale selle vahetamist sain tööd jätkata.

Esmaspäeval lõpetasime ühel 160 hektarilisel põllul ning liikusime järgmisele 205 hektarilisele, mille lõpetasime neljapäeval, nii et vaikselt ikka edeneb.
25. ja 26. detsember olid töölt vabad, kuna nendel päevadel oli juba ette teada harvest ban, põhjusel, et kui midagi juhtub, siis ei ole nii palju inimesi abiks. 25nda hommikul üles ärgates avastasin laua pealt kaks jõulukotti, üks mulle ning teine Kristiinale ja Raikkole. Arvan, et nende kinkide lahti tegemine oli ainus hetk, kus veidigi jõulutunnet tuli. Muidu 35 kraadises kuumuses on see päris raske tekkima 😀

Kingid, mis sain farmi perelt

Kuna veedame päevad hommikust õhtuni põllul, siis maja ainsad jõuluteemalised asjad olid see vetsupaberirull ja laua peal väike puust kuusk 😀

25nda lõunal läksin Kristiina ja Raikko farmeri Peteri juurde jõululõunale, kus olid ka nende sugulased. Päev oli äärmiselt vahva ning möödus väga tegusalt. Saime palju süüa, juua, mängisime  kaarte, võrkpalli basseinis ja kriketit väikesel murulapil. Ning päeva lõpetuseks käisime veel lähedal asuvas paisus vähke püüdmas, mis olid väga maitsvad! Üheks teemaks oli ka christmas crackerite ehk jõulukräkkerite avamine. Tegemist on kompveki taoliste silindriliste asjadena, kus tuleb kellegagi paaris üks ühelt, teine teiselt poolt tõmmata ning kumma kätte jääb suurem osa saab üllatuse endale. Kräkkerite sees on peokroon, väike lipik, kus on kirjas nali ja küsimus ning mingi muu nodi veel. Kuigi ümberringi olid jõulukaunistused, oli tunne nagu oleks kellegi sünnipäev, mitte jõulud, aga sellegipoolest oli väga tore.

Vähe teistmoodi jõulud seekord 😃

Järgmisel päeval käisin Kristiina ja Raikko juures, mängisime Catani, kaarte, petanque ning vaatasime filmi Bird box, millele ma eriti head hinnangut ei annaks.

Nüüd tuleb end veel kokku võtta ja viimased 1000 hektarit viljavõttu vastu pidada. Üks kombain on praegu rivist maas ja ma ei tea, kas see saabki korda enne lõpetamist. Jääb vaid loota, et teised viljavõtumasinad ning chaser bin end ilusti üleval peavad :) Tundub, et sõnusin ära, kuna 5 minutit peale eelmise lause kirjutamist sõideti kombaini esiosaga chaser bin'i rehvi pihta, lõigates rehvi külje pealt sisse, nii et see läks katki 😕 Kuna tegemist oli laupäeva õhtupoolikuga ei olnud olukord väga kiita, aga õnneks oldi rehvipoes nõus pühapäeva hommikul välja tulema ja saime uue rehvi. Positiivse poole pealt vaadates sain üle pika aja väikese jooksuringi teha ning tööpäeva õhtul normaalsel ajal magama minna 😀

Pildil kuhjaga täis chaser bin alustamas vilja laadimist field bin'i. Laadung umbes 35 tonni. Kuna sel hetkel oli field bin koristatavast põllust kaugel, siis pandi nii täis kui võimalik.

Head vana aasta lõppu! 👋

Natuke tööst ja muust

Hei!

Mõtlesin, et kirjutan seekord natuke tööst lähemalt. 

Avastasin, et polegi ühtegi pilti traktorist seest siia pannud. Alumisel pildil, mis on lähemalt juhtimiskonsoolist, on näha vasakul suur must kiiruse ja käigu  (oranz lüliti külje peal) muutmise pult, mida põhiliselt kasutan. Vilja laadima minnes  kasutan mõndasid neist nuppudest veel, aga eriti keeruline pole (kuigi alguses nii tundus 😀).

Eelmisel pühapäeval olin Caroliga kahekesi põllul, kuna Trevor oli shed'is ühte kombaini parandamas ja teisel oli taaskord rehv tühjaks läinud. Veetsin rahulikult aega kuni Carol kombaini kasti täis saab, kui korraga vaatasin, et chaser bin on kuidagi vildakas. Asja uurides selgus, et üks rehv oli tühjaks läinud, õhku lekkis välisküljel olevast sügavast praost, mis on tõenäoliselt tekkinud millestki teravast üle sõitmisest. Rehvi alt ära võttes lähenes suur äikesetorm põllule ning viimased toimetused sai tehtud paduvihma käes.

Esmaspäeval sain mõnusalt kaua magada, kuna eelmise õhtu vihma tõttu oli vaba päev. Carol viis chaser bin'i rehvi Mukinbudinisse parandusse ja peale seda põllule, kus see tagasi pandi. Mina veetsin päeva lugedes, magades ning tegin väikese jooksuringi. Peale lõunat palus farmer mind appi viljavõtumasinat parandama ning seega sain mõned tunnid tööd ka teha.

Kolmapäeval läks taaskord kombaini rehv katki, kuna eelmisel korral pandi alla juba kasutatud rehv, et hoida kokku aega ja raha. Kuna see oli juba mõnda aega seistes rabedaks läinud, siis kaua vastu ei pidanud. Neljapäeval sai kombain korda ja jõudis mõned tunnid tööd teha, kui tekkis taaskord probleem - rotary screen ehk pöörlev ventilaator, kust mootor õhku võtab, läks katki. Reede hommikul sai selle korda, aga kuna kuskil kellelegi tundus, et sellest kõigest on veel vähe, siis laupäeva õhtul oli järjekordne rehv tühi. Antud kombainil on ees topeltrehvid ja nüüdseks on küll vist kõiki neid vahetatud, osasid isegi mitu korda 😕

Ülejäänud nädal möödus põllult põllule liikudes ja umbes 1000 hektarit peaks veel teha olema. Nii palju kui kuulnud olen, siis kõik ümberkaudsed on viljakoristuse juba lõpetanud, kuid tundub, et meil on ootamatult palju tehnilisi probleeme olnud, mis tempot maha võtavad. Kolme kombainiga töötades on tempo vähemalt 250 hektarit päevas, kuid neid hetki ei ole väga palju olnud. Eks tegutseme edasi ja loodan, et vähemalt 10. jaanuariks, kui õde tuleb on kõik tehtud :)

Ilmad on palju soojemaks läinud, tavaliselt kuni 36 kraadi. Samas enamuse osa päevast veedan konditsioneeriga traktoris, nii et eriti tunda ei anna. Seekord mööduvad minu jõulud 40 kraadises kuumuses ning vaatan täitsa kadedusega lumiseid pilte Eestist. Kuigi raadiost lastakse vahepeal ka jõululaule, siis mingit jõulutunnet mul küll pole. Aga kauneid lumiseid jõule teile! 

Nädala tegemised

Hei!

Nädal on möödunud taaskord põllul. Jutustasime Caroliga üks päev inglise keelest ja Carol küsis, kas ma mõtlen nüüd inglise keeles. Enda jaoks täitsa üllatavalt sain järelduse teha, et üsnagi palju jah. Rääkisime ka unenägudest, nimelt ühel Caroli tuttaval, kes meie lähedal elab, on sakslasest naine, kes oli Carolile öelnud, et kuigi igapäevaselt on kogu suhtlus inglise keeles, siis tema unenägudes räägivad kõik saksa keeles 😄 Ma ise pole veel järeldusele jõudnud, kuidas mul on.

Kolmapäeval kolisime taaskord uuele põllule, kuna eelmine umbes 700 hektariline sai tehtud. Kolme kombainiga töötades edeneb viljavõtt ikka väga kiiresti ja ka minul on äärmiselt sisukas päev rallides ühe kombaini juurest teiseni, siis kolmandani ja seejärel field bin'ini.

Üks kombain töös ja kaks kohe stardivalmis. Vasakul paistab roheline field bin.

Asume nüüd põllul, mis on 5 km eelmisest, nii et kolimine oli õnneks kiire. Kui tavaliselt eskortides paneme auto katusele vilkuva tule ja ette suure kollase sildi "oversize" sidudes selle nelja nööriga bullbari külge (äärmiselt tüütu tegevus, kuna vanale põllule tagasi sõites, et järgmist masinat võtta, tuleb silt lahti siduda ja seal jälle uuesti panna), siis nüüd piirdusime vaid tulega.

Laupäeval jõudsin hommikusöögi ära süüa, kui tuli teade, et on harvest ban kuni kella kuueni õhtul, põhjuseks väga soe ja tuuline ilm. Seega sain loa uuesti magama minna 😀 Kuna eelmisel päeval lõpetasime alles kell 2 öösel, siis olin selle üle päris õnnelik. Päev möödus magades ning raamatut lugedes. Lõpetasin 600 leheküljelise raamatu "Prelude to Dune. House Artreides", mis on kirjutatud Brian Herbert'i ja Kevin J.Andersoni poolt. Tegemist on Frank Herbeti poolt kirjutatud ulmekirjandusse kuuluva 6-osalise Dune raamatuseeria eelosaga. Raamat oli äärmiselt põnev ja ootan juba teiste osade lugemist. 

Aega parajaks tehes, siis kui sain raamatu läbi ja unustasin järgmine päev uue võtta

Senise viljavõtu jooksul on ette tulnud väga palju tehnilisi probleeme, nii et ühel hetkel olid kõik kolm kombaini rivist maas. Näiteks on ühel kombainil tehtud õnnetul kombel juba viis rehvivahetust. Arvestades, et rehvid on rasked, siis on nende ära võtmine ja tagasi panemine keeruline vajades kahveltõstuki või traktori abi ning vähemalt kahte inimest. Samuti asub rehviparandus umbes tunniajase autosõidu kaugusel, nii et üks selline juhtum võtab vähemalt pool päeva korda tegemiseks, kui mitte rohkem. Veel on juhtunud, et kombaini lõiketera läks katki, kahel korral purunes hüdraulikavoolik surve all, asudes seejuures väga ebamugava koha peal, mõni rihm on vajanud vahetust, rihmaratas, laager, kombaini esiosa väikesed rattad jne. Kolmapäeval põllul töötades kuulsin, et traktor teeb kohati imelikku häält, õigemini mootori pöörete piiraja tegi rohkem häält kui varasemalt ja sain ka pidevalt mootoririkke veateateid, kui pöörded teatud kõrgusesse läksid. Eriti andis viga tunda vilja field bin'i laadides, mistõttu kutsusin Maxi endaga koos vilja laadima, et ta ka kuulaks. Asja uurides selgus, et tegemist on hüdraulikaveaga, kas traktori poolses otsas või voolikus, mistõttu hüdraulikaõli ei saanud enam tagasi traktorisse. Asja parandas traktoripoolse sisestusava vahetamine, mis minu jaoks tähendab natuke nuppude muutust. Kuna tegemist oli chaser bin'i bottom auger'i hüdraulikavoolikuga, siis andis see ka vilja laadides rohkem tunda kui selle sisse lülitasin. Tegemist on siis chaser bin'i põhjas oleva ringiratast käiva spiraaliga, mis vilja kasti ettepoole toob.

Lõppu üks pilt ja video :)

Auto ees peesitab päikese käes racehorse goanna ehk varaan. Kaugemal tuleb müürina lambakari.

👋

2 kuud Eestist eemal

Hei!

Juba olen kaks kuud Austraalia pinnal olnud! Mulle endale tundub küll, et aeg on väga kiiresti läinud. Töötan endiselt chaser bini peal ning midagi uut selles osas pole 😀 Esmaspäeval tabas meid põllul olles korralik äikesetorm. Peale vihma algust mõtles farmer, et teeb selle rea lõpuni, kuid poole rea pealt pidi pooleli jätma, kuna märg vili oli ummistanud lõiketerad. Alguses oli kartus, et nuga või miski muu on katki läinud ja sellepärast terad enam ei liigu, kuid peale puhastust kõik õnneks töötas ilusti. Samuti pandi peale harvest ban kella 21ni, mistõttu hakkasime kombainide kallal nokitsema. Seejärel saatis Trevor mu Mukinbudinisse paari varuosa järgi. Sõidu ajal tõdesin, et siinsed linnud on täitsa segi läinud, näiteks seisavad mitmekesi autoteel või tee ääres ja auto lähenedes lendavad selle poole. Kahjuks leidis neist paar tükki ka oma otsa sel sõidul ning neist üks jäi bull bari taha kinni.. Ma pole varem arvanud, et mu surnud loomade ja lindude kartus väga suur on, aga see oli ikka korralik eneseületus teda tokiga sudida, et maha kukuks 😃Lindude segi minemisest veel selgituseks, et nad söövad end veoautodelt teele kukkunud viljast paksuks, mistõttu ei jaksa enam kiiresti õhku tõusta ning ilmselt mõjub neile ka mingi viljas olev aine.
Järgnevatel päevadel olime põllul usinad ning reede õhtuga saime 773 hektarilise farmi tehtud. Laupäeval kulus palju aega asjade tramspordile uuele põllule. Seekord sain lisaks chaser binile vedada treileril ka ühte kombaini esiosa, mis on 36 jalga ehk umbes 11 meetrit pikk. Mõõtühikutest rääkides, siis siin kasutatakse mõlemaid segamini.  Trevor ütles, et tema käis koolis sel ajal kui meetermõõdustiku süsteemile üle mindi, nii et ta oskab mõlemaid ja teisendab täiesti vabalt ühest teise. Minu jaoks oli alguses keeruline mutrite ja poltidega, kui pidin mutrivõtmeid otsima.  Näiteks ühel kombainil on kõik meetrites, teisel kahel tollides. Aga üllatuseks tuli välja, et kui kõik muud mutrid olid tollides, siis käigukast oli tehtud riigis, kus on kasutusel meetermõõdustiku süsteem, nii et seal olid teise mõõduga mutrid 😀.
Nädala sündmustest veel niipalju, et reedel toimetati kohale uus field bin, millele osteti ka traktor. Siin täitsa tavaline, et field bin'i ees on sellised vanakooli traktorid, millega sõites seljas soe jakk ja peas suured kõrvaklapid 😄

Toimetame vaikselt põldudel edasi, olge tublid :)
Lisan lõppu veel paar pilti.

Leidsin väikese sisaliku oma toast.

Rapsilõikus lõppenud!

Hei!

Nädal algas nagu ikka põllul chaser biniga sõites. Tavaliselt alustame hommikul umbes 8 paiku sõites põllule ning hakates masinaid ette valmistama. Mina pean traktoril kontrollima erinevad õlid, jahutusvedelikku, vaatama üle paar ketti, kas need on piisavalt pingul, ning traktori ja chaser bini tavotipritsiga üle käima. Kokku on määrdenippleid 30 kanti, kuhu osadesse tuleb neli korda pumbata, osadesse kuus. Alguses seda tehes vahetasin mitu korda kätt, kuna käsi väsis ära, ning lõpuks olid käed üleni määrdega koos. Nüüd olen juba mõned päevad suutnud ühe käega kõik pumbata ning lõpuks enam-vähem viisakas välja näha  😀  Vajadusel aitan  veel kombainide ettevalmistamisel puhastades õhufiltreid kompressoriga, vaadates üle õli jne.

Minu lemmik field bin, kuna sellesse kõige lihtsam laadida (õige kaugusega saab täpselt keskele laadida ning nähtavus parem). Ümmarguste binidega peab minema võimalikult lähedale, samas jälgides, et katuse või bini ääre vastu ei lähe. Rohelises kastis paistavad rapsiseemnete kuhjad.

Esmaspäeva õhtul saime maja läheduses põldudega lõpule, mistõttu algas teisipäev masinate transpordiga, mille lõpetasime alles peale lõunat. Kokku tegime 3 ringi,  millest esimesed kaks olid suurte masinate transpordid ehk aeglased (30-35 km/h). Järgnevad päevad möödusid põllul.  Kuna rapsi võtt on aeglane, siis saime teha süsteemi, kus tühjendasin järjest kõik kolm viljavõtumasinat, läksin laadisin selle field bini ja tegin seejärel järgmise samasuguse ringi. Nii täitus bin täitsa kiiresti ja ka minul oli päev sisukam kui varem. Kui paar tehnilist riket kõrvale jätta, siis lõpetasime reede õhtul õnnelikult rapsiga, mida oli kokku umbes 1300 hektarit. Nüüd jääb järele veel nisu, mida on kõige rohkem - 5500 hektari kanti.

Kaks viljavõtumasinat töös.

Laupäeval tegelesime masinate  pesu ja transpordiga uuele põllule ning märkamatult läks päev õhtusse. Kuna teist vilja võtma hakates tuleb kombaine seadistada, mida pole mõtekas pimedas teha (keerulisem näha võetava vilja proovi ning mis masinast välja tuleb), siis saime varakult õhtule. Samuti pakkus farmer, et saaksin pühapäeva vabaks, kuna oleme pikki päevi teinud ja viimane vaba päev oli paar nädalat tagasi. Võtsin pakkumise rõõmuga vastu - sain pühapäeva hommikul pikalt magada ning veetsin aega Krissu ja Raikkoga.
Nägin eilse päeva jooksul hulganisti loomi autoga sõites: kängurusid, jäneseid, rebast, siili, laamasid. See nädal põllult koju sõites öösel kella ühe paiku ehmatasin korralikult, kui korraga seisis keset teed känguru. Varasemate õpetussõnade järgi teadsin, et pigem sõita kängurule otsa kui kraavi ning kuna pimedas on nad rohkem tee peal, siis oli kiirus väiksem. Lõpuks suutsin nii palju eemale põigata, et sõitsin üle ta saba. Minu õnneks ei hakanud känguru samal hetkel hüppama, muidu oleks ta auto külge sisse lennanud. See ei olnud esimene kord, kui känguru mind tee peal ehmatab, kuid kindlasti kõige lähedasem otsasõidule. Siin sõites tuleb alati tähelepanelikult teed jälgida, kuna kängurud võivad ka päeval tee peal hüpata.

Kaunist jõuluootust! 👋

Odralõikus on lõppenud!

Hei!

Eelmise nädala alguses lõpetasime odra põldudega, mida oli kokku 1283 hektarit. Keskmiseks saagiks tuli umbes 1,7 tonni hektari kohta.

Pildil kaks kombaini minu poole liikumas. Kuskil tolmupilve sees on ka kolmas liikumas vastassuunas.

Farmeri kahjuks on odra hind turul veidi langenud. Kui oktoobris oli see veel 350 dollarit tonni kohta, siis novembris 310, mis tähendab üle 2000 dollari veoauto kohta vähem tulu. Samuti on turul langenud rapsi hind ning õige veidi ka nisu.

Ühe viljaga lõpetamine tähendas, et kõik masinad ja mahutid tuli ära pesta enne uuele põllule minekut, mistõttu toimetasime need shedi. Olime sujuvalt liikunud põllu põhjapoolsest osast lõunapoolsesse jõudes shedist umbes kilomeetri kaugusele, nii et eskordid oli kiired. Ja õnneks pidin mina ainult chaser bini pesema (voolikuga märgadel kaldseintel ronimine ei ole kõige lihtsam ülesanne 😃). Sel ajal kui Carol teisi asju pesi toimetasin Trevoriga ühe kombaini esiosa juures ning vaatasin üle chaser bini rehvirõhud ja pingutasin rattamutreid, kuna just enne viljalõikuse algust toodi see telgede remondist. Suurte rehvide täis pumpamine kompressoriga võtab ikka omajagu aega. Paar nädalat tagasi kui kombaini rattaid kontrollisin, siis ootasin mitu minutit pumbates, kuni kontrollides avastasin, et rõhk ikka sama. Asja uurima hakates tuli välja, et kompressor oli end vahepeal välja lülitanud ja ma ootasin tühja 😁 Rattamutreid pingutades sain aga väikese ehmatuse. Kontrollisin kõik mutrid üle enne esimest korda põllule minekut ning nüüd tegin kontrolli ega ükski lahti pole hakanud tulema. Kuni kolmanda rattani olid kõik ilusti kinni, siis aga üks  mutter muudkui pöörles edasi ja edasi, kuni ühel hetkel polt murdus. Farmer vaatas, et polt oli pooleldi katki olnud juba pikemat aega, siis läinud veel veerandi võrra ja nüüd hoidiski ainult veerand polti ratast kinni.

Edasi võtame ette rapsipõllud ning üldises pildis läheb töö ikka sama rada edasi. Kui varasemalt oli chaser bin täidetud kuldse viljaga, siis nüüd mustade rapsiseemnetega.  Võrreldes odraga on rapsi võtmine aeglasem ning seemned väikesed, mis tähendab minule varasemast rohkem passimist. Chaser biniga põllul töötamise intensiivsus on üldse väga kaootiline. On olnud päevi, kus jooksen kolme kombaini vahet ja aega jääb puudu, kuid ka neid, kus ühe kombainiga põllul olles on passimist väga palju. Passimise tulemusena lõpetasin reedel 620 leheküljelise raamatu Judy Nunn "Tiger Men", mis jutustab kolme perekonna eluolust Tasmaanias 19. sajandi lõpust I maailmasõja lõpuni. Siiani on mulle kõik  kolm loetud raamatut meeldinud ning nüüd võtsin uue ette, mille olen selle postituse avaldamise ajaks juba läbi lugenud 😁 Raamatuks Sue Monk Kidd "The Mermaid Chair", mis jutustab ühe abielunaise eneseotsingust.
Rapsi kohta veel rääkides, siis seda laadides peab veidi rohkem jälgima tuult, kuna seemned on nii kerged, et tahavad suure tuulega ära lennata. Samuti peab põllul kõndides jälgima, kuhu astuda, kuna rapsitaimede varred on väga tugevad ja teravad. Lühikeste pükstega olles kraabib nendega sääri ning õhukese tallaga jalanõudest tuleksid need läbi. Lisaks on need peavalu farmeritele kulutades ja lõhkudes masinate rehve.

Neljapäeval oli tuleohu tõttu päeval mõneks tunniks harvest ban ehk viljavõtu keeld. Keelu kehtestab kohalik omavalitsus ning seda on kõigil kohustuslik  järgida. Keelu panemisel arvestatakse kolme tegurit: temperatuur, tuul ja niiskus. Tavaliselt pannakse keeld peale ning lisatakse, mis kellaajal uuesti vaadatakse. Samas kui kuskil on tulekahju ja tuletõrjeauto on välja sõitnud pargist, siis kehtestatakse koheselt keeld, et vähendada tulekahju võimalusi mujal. Sel juhul kehtib enamasti reegel, et nii kui auto on pargis tagasi võetakse keeld maha.
Pühapäeva veetsin taas terve päev põllul töötades. Hetkel paikneme põldudel ümber maja, kus elan, nii et hea lähedal tööle sõita 😀 Samuti oleme õhtusööki käinud majas laua taga söömas. Kaugemal paiknedes teeme tavaliselt ühe auto kastist omale laua ning meile tuuakse soe praad põllule :)

👋

Tegemised 2

Hei kõigile!

Eelmine nädal möödus väga töökalt, polnud ühtegi vaba päeva ning enamasti töötasime hiliste õhtutundideni, pikim päev oli 18 tundi. Kuna öötunnid jäävad lühikeseks, siis hakkab väsimus tunda andma. Aga kirjutan, millega tegelesime siis.

Varasemalt vilja võttes laadisin täis farmi veoauto, eesmärgiga jätta vilja järgmise aasta külvamiseks. Esmaspäeval käisin Trevoriga Bencubbinis vilja puhastuses, kus viljast eemaldati üleliigne sodi. Esimesel veol viisime sinna 55 tonni, millest läks kaduma umbes 10%, mis on täitsa okei tulemus. Teisel veol ma kaasas ei käinud, kuid siis oli 45 tonni, millest läks kaduma veidi rohkem. Vilja puhastuse kiirus on umbes 25 tonni tunnis, seega veetsime seal üle kahe tunni ning sain ka seletuse, kuidas miski toimub. Lisan paar pilti sellest ja ka seletuse. 

Vili käib läbi  veidi kaldu oleva raputuslaua, kus raputamise käigus jääb sodi laua madalamale poolele ja puhas vili kõrgemale poolele. Laua lõpus on mitu sektsiooni,  millest kõige sodisem osa läheb kadudesse, mille ostab ära kas viljapuhastusfirma või saab farmer selle kaasa võtta ja kasutada näiteks looma söödaks. Järgmine osa läheb taasringlusesse uuesti raputuslauale ning kõige puhtam osa läheb anumasse, kust see uuesti veoautole laetakse.

Puhastatud vilja viisime tagasi farmi ning laadisime silotorni. 

Vilja laadimine silotorni. Pildile jäi ka ühe viljakoristusmasina esiosa, mis oli treilerile pandud ja sinna kõrvale pargitud.

Nädalavahetuse äikesetormi tõttu oli viljas olev niiskus liiga kõrge ning kohe põllule ei saanud tööle minna. Piirkonnas olevad farmerid suhtlevad omavahel päris palju, arutades kui palju kellelgi sadas, kuidas vili on ja palju selles niiskust ning muid aineid on. Seega ootasid kõik kannatlikult, millal taas põllul tööle saab hakata ning kui keegi alustas, siis teavad sellest ka teised. Meil on farmis väike käsi niiskusemõõtja, millega kontrollisime, kas kõik korras ning siis algas taas vilja võtt. Neljapäeval saime lõpuks kolm kombaini põllule ning ka minul läks töö veidi kiiremaks käies neist kahe vahet. Samas on siiani olnud ka palju pause, mille ajal loen enamasti raamatut.

Field bin'i laadimas. Roheline on umbes 70 aastat vana saksa traktor Deutz.

👋

Tegemised

Hei!

Olen nüüd mõned päevad saanud chaser bin'iga sõita ja tunnen end palju kindlamalt juba. Praegu on põllul üks kombain, mis tähendab, et suhteliselt palju passimist on. Samas andis see hea võimaluse harjutada ja kõike rahulikult teha alguses. Samuti  jõudsin ootamise ajal läbi lugeda raamatu James Twining "The Black Sun". Tegemist oli thrilleriga, raamatu sisuks aardejaht  kus otsiti II maailmasõja ajal peidetud rongivaguneid, mis arvati, et on täis merevaiku. Eelmisest raamatust hoopis teistsugune ja keeleliselt lihtsam. Nüüd võtsin ette järgmise 600 leheküljelise raamatu 😃 Ei mäleta, et kunagi nii palju lugenud oleks, aga varsti lähevad päevad sisukamaks ja enam nii palju vaba aega pole.

Neljapäeval jõudsime ühe 353 hektarilise

odrapõlluga lõpule ning transportisime masinad teisele põllule. Seekord oli õnneks Trevori õde abis eskordi tegemisel, nii et sel ajal kui meie Trevoriga viimast vilja võtsime transportisid nemad Caroliga juba osad asjad ära. Samuti sain seekord ise chaser bin'iga sõita teisele põllule.

Teisele põllule sõites. Ees sõidab kombain

Ei tea, kui hästi pildilt aru on saada, aga pildi keskelt veidi vasakule on õhus tolmukogu. See on väike tuulispask, mis põllul tolmu keerutab. Austraalias öeldakse selle kohta "willy-willy"

See nädal sai ka mõned päris pikad tööpäevad tehtud, alustasime 8 hommikul ja lõpetasime alles peale südaööd. Neil päevadel tõi Carol meile põllule sooja õhtusöögi ehk di (tulenevalt dinnerist) nagu nad lühendatud ütlevad. Esimene kord kui kuulsin arvasin, et jutt käib teest 😀 Austraallastel on üldse kombeks sõnu lühendada, mis alguses tegi nendest arusaamise raskeks. Nüüd olen sellega harjunud ja igapäevases suhtlemises probleeme pole. Samuti on kõvasti arenenud põllumajanduse ja mehaanika alane sõnavara 😃 

Reede päeval käisid Trevor ja Carol Perthis, nii et alustasime tööd alles 17 ajal. Terve õhtu müristas ja välkus ning öösel jõudis ka vihm kohale, mis tähendas, et laupäeval viljavõttu teha ei saanud ning sain vaba päeva. Käisime Krissu ja Raikkoga Merredinis ning mängisime lauamänge.
Pühapäeval toimetasime Trevoriga shedis valmistades kombaini ette. Loodame, et varsti niiskus viljas langeb ja saab jälle põllul tööle hakata. Viimase äikesetormiga sadas umbes 20mm vihma, mõnel põllul rohkem, mõnel vähem, ning kõik farmerid mõtlevad mõtlevad aina, et oleks see vihm ometi septembris tulnud, neil oleks super aasta olnud.

Järgmise korrani :)

Juhtumised

Hei!

Eelmine kord jäi mainimata, et alustasime viljavõttu odraga.
Seekordses postituses kirjutan negatiivsest juhtumist, mis traktoriga sõitma hakates alguses juhtus 😕 Nagu eelmine kord mainisin, siis nuppude poolest on maha laadimine veidi keeruline, tuleb jälgida, et kõike õiges järjekorras teeks. Kahjuks juhtuski esimesel üksi sõitmise päeval, et teist korda maha laadima minnes, unustasin alla vajutada nupu, mis traktori pöördeid vähendab, ja lõhkusin sellega chaser bin'il nii mõnegi osa. Olin nupu sõites välja võtnud, et kiirust tõsta ja nii kiiremini field bin'ini jõuda. Peale katkise osa nägemist ehmatasin korralikult ning kuna parandamine oli kallis, siis tundsin end väga kehvasti. Õnneks oli farmer rahulik ja ütles, et ära stressa, parandame ära. Kuna tegemist oli laupäevaga, siis oli varuosade saamine veidi keeruline, kuid järgmise päeva õhtuks oli traktor jälle töökorras. Peale korda tegemist tunnistas farmer ka ise, et kartis, et ühel hetkel see võib juhtuda. Edaspidi olen sõitnud nii, et seda nuppu ei puuduta ja enne maha laadimist kontrollin ikka üle, kas on sees 😃 

Sellega aga asi kahjuks ei lõppenud. Esmaspäeva hommikul läksin farmeriga uuesti põllule. Peale seda kui farmer chaser bin'ist veidi veoautole laadis istusin mina rooli ja suundusin field bin'i poole. Mõtlesin enne iga nupu vajutamist kaks korda järele, kuid vilja ei hakanud tulema. Võite ette kujutada minu reaktsiooni kui chaser bin'i ühenduskohta vaadates nägin, et see on jälle katki. Väriseva häälega kutsusin farmeri kiiresti kohale. Sel hetkel oli ta põllu teises otsas ja mul jõudis juba sada mõtet peast läbi käia, mis valesti tegin. Kui farmer aga asja uurima hakkas, selgus, et ilmselt on tema hoopis vea teinud eelmisel päeval pandud uue pto shafti  (ma ei ole kindel, kuidas see eesti keeles on) mõõtmisel. Kuna see jäi liiga pikk, siis traktoriga keeramisel avaldas  käigukasti võllile (arvan, et on õige termin) pinget ning kui vilja maha laadimisel pöördeid tõstsin, siis see murdus. Niisiis ei jäänud farmeril muud üle, kui varuosade müüjale taaskord helistada ning kõik samad osad uuesti tellida. Carol sõitis paari tunni kaugusele osadele järgi ning järgmise päeva lõunaks oli traktor jälle töökorras.
Lisan siia ka pildi, et paremini aru oleks saada. Vasakul siis chaser bin'i esiosa ja paremal traktori saba. Pildi vasakul olev punane asi chaser bin'i käigukast, sellest edasi musta plastikkatte all sidur ning pikk telg kollaste otstega on pto shaft.

Seejärel tegelesime teisipäeval Caroliga põllumasinate ühest põllu otsast teise vedamisega, kuna lõikus on otsaga siia poole jõudnud juba. Kokku tegime 7 ringi nii et Carol sõitis näiteks field bin'iga teise põllu otsa, ma võtsin ta sealt autoga peale ning sõidutasin teise põllu otsa tagasi uue masina järele. Ajaliselt võttis see mõne tunni, kuna paljude masinatega ei saanud eriti kiiresti sõita. Masinad veetud palus Trevor mul uuesti chaser bin'i peale istuda. Ütlesin Carolile, et olen veidi närvis ja ta pakkus, et tuleb teeb esimese laadimise minuga koos. Laadimine edenes väga hästi, kuni ühel hetkel tegi traktor imelikku häält korraks ning töötas siis jälle ilusti edasi. Jäime Caroliga üksteisele otsa vaatama ning mõtlesime, milles põhjus võis olla kui korraga hakkas traktor uuesti nagu turtsuma ning lõi veateate "mootoririke" koos häiresignaali ja tulede vilkumisega. Lülitasime kõik kiiresti välja ning kutsusime farmeri kohale, kes sel hetkel kombainil oli. Võite ette kujutada kui õnnelik ma olin, et sel hetkel Carol koos minuga oli 😀 Uuesti süüte sisse pannes kõik töötas jälle hästi, kuni korraga lõi uuesti vea ette, nii et farmer ka nägi. Praegu saan traktoriga edasi töötada, täpse vea teada saamiseks peab arvuti taha panema.

Seekord sai väga palju juttu. Lõppu mõned pildid ka :)

Field bin'ist veoautole laadimine. Siin farmis on vilja veoteenus sisse ostetud

Kombainilt chaser bin'i laadimine. See on praegu ainuke kombain, mis põllule on viidud ning sellel kombainil on kõige lühem maha laadimise osa, mis tähedab, et peab suhteliselt lähedal sõitma

Kombaini oodates. Antud päeval saime alles õhtul kell 22.00 koju, kuna viljavõtt käib nii kaua, kuni õues temperaatuur on piisavalt soe, et vili hästi murduks ja puhtalt välja tuleks

Olge tublid :)

Lõpuks traktoril!

Hei!

Eelmine nädal algas viljalõikuseks masinate ettevalmistamisega, millega oleme ka varasemalt tegelenud ning kolmapäeval hakkasime masinaid põllule viima. Kolmapäeval ja neljapäeval sain taaskord eskorti teha, seekord õnneks väiksematel külavaheteedel. Viisime põllule kombaini (header'i), chaser bin'i, kaks field bin'i, veeauto, kütuseauto ja kompressori.

Kombaini esiosa transporditakse eraldi, kuna see on nii lai, et ei mahu teele

Chaser bin, millega sõitma hakkan

Järgnevate nädalate jooksul saab minu peamiseks tööks olema chaser bin'i juhtimine. Eesmärk on põllul toimetavatelt kombainidelt vili korjata ning see omakorda field bin'i toimetada. Neljapäeval sain Carol'ilt koolituse, mida traktoris tegema pean ning ka ise proovida. Esimese korraga tuli täitsa hästi välja 😀 Nuppude poolest on veidi keeruline, kuna kõike peab õiges järjekorras vajutama, et midagi ära ei rikuks, kiirused lähevad ka veidi suuremaks, aga muidu asi selge. Plaani järgi hakkab põllul vilja korjama kolm kombaini, kelle vahet sõitma pean. Kombainid mahutavad 7,5-10 tonni, mina 35 tonni. Põldudel seisvad field bin'id, kust reka vilja peale võtab, omakorda umbes 65 tonni.

Kombain laseb vilja chaser bin'i. Antud juhul chaser bin seisis aia ääres, hiljem hakkan ise kombainini sõitma

Chaser bini tühjendamine reka kasti. Taustal paistmas field bin, mis juba tühjaks tehtud

Lisan veel pildi põllu peal hüppavast kängurust. Kahjuks ei ole kängurud siin põllumeeste lemmikloomad, kuna nad püherdavad viljal ning tallavad sellega vilja maatasa. Seetõttu neid lastakse sageli.

Loomadest kohtab siin veel emusid, kes samuti põllumeestele ei meeldi, kuna joostes peksavad nad jalgadega viljapäid. Ning ka jänesed ei ole farmerite sõbrad, kuna nad söövad vilja.

Olen vahepeal ühe 600 leheküljelise raamatu läbi lugenud - Bryce Courtenay "The Story of Danny Dunn", mis rääkis Austraalias elava mehe eluloo. Raamat oli nii huvitav, et lugesin seda nii hommikusöögi kõrvale kui ka õhtuti telekat vaadates reklaamipauside ajal 😀 Nüüd võtsin ette järgmise 600 leheküljelise raamatu, mis mõõtudelt küll veidi väiksem.

Järgmise korrani :)

Toimetused

Hei!

Taas on nädal kiirelt möödunud. Kuna viljalõikus pole veel hakanud, siis olen muid väga erinevaid asju teinud. Jõudsin paar korda lähedal asuvatest linnadest varuosi tuua, ühe autoga rehvivahetuses käia, kombaini osade vahetusel aidata, kombaini filtreid puhastada ning aiandusega tegeleda.

Ostetud veok sai uued papud alla

Minu farmi auto, millega ringi sõidan

Carolil on farmimajast 10 km kaugusel olevas linnas Trayningus maja, mis seisab tühjana. Kuna tuleoht on suvel suur, siis tuleb aedu hooldada, et tuli levida ei saaks. Seda kontrollib kohalik asutus, kes Carolile selle kohta juba paar kirja on saatnud. Sinna jõudes oli aias hein põlvini ning selles erinevaid leide, näiteks tuulega kokku kukkunud aiamaja, kokku rullitud traataed, erinevaid raud ja puit talasid, kive jne. Sõitsime 4 korda prügimäe vahet ja saime  lõpuks täitsa rahuldava tulemuse. Prügimäed on siin tavaliselt suur maa-ala, kus on erinevad sektsioonid, ühte kohta viskad raua, teise looduslikud asjad, kolmandasse sega. Sega prügi jaoks kaevatakse tavaliselt piklik auk, mida hakatakse ühest otsast täitma ja siis lükatakse sinna muld peale. 

Seejärel suundusime ühte tühjana seisvasse farmimajja, kus oli samuti põlvini hein, meie õnneks ilma sodita, ning teise päeva lõunaks saime ka seal rahuldava tulemuse. Lõõskava päikese käes piineldes mõtlesin, kuidas Eestis maal olles oleks juba 10 korda maja ees olevasse järve hüpanud. Farmi maja kõrval oli ka bassein, kuid selles olev vesi nii sogane, et ei kutsunud ujuma. Siin on paljude majade juures basseinid, ka minu farmi maja juures, kuid kahjuks on see kokku kukkunud. Nimelt on bassein ehitatud nii, et peale basseini sisestamist on ääred täidetud liivaga. See tähendab, et basseinis tuleb vesi kogu aeg sees hoida, mis seinu toestab. Ühel hommikul olid nad aga ärganud ja avastanud, et basseini filter oli öösel katki läinud ning läbi filtreeritud vesi enam basseini ei jõudnud.

Täna on vaba päev. Käisime Krissu ja Raikkoga Merredinis poes ja mängisime lauamänge. Minu farmis on kaks kapitäit erinevaid lauamänge, nii et valik lai, mida mängida. Eelmine kord Perthis käies sai ka Catan ostetud.

Järgmise korrani 👋

Taaskord töönädal möödas

Hei!

Uus nädal algas rahulikult ja midagi erilist selle nädala jooksul polegi teinud. Enamasti toimetanud farmis näiteks autosid ja traktoreid puhastades, muid jooksvaid asju tehes, või siis kuskil ringi sõitnud ja poest vajalikke varuosi toonud.

Kolmapäeval tõime kõrvalfarmist veoki, millest saab uus "nursing truck" ehk siis veok, mille peal on vajalikud mahutid lahusega pritsurite toitmiseks. Neljapäeval käisime Mukinbudinis (30 km kaugusel olev linn) selle veoki rehve velgede peale panemas, enne lõunat viisime rehvid sinna ning mõne tunni pärast läksime järgi.

Kuna nii farmer kui ka ta naine on haiged, siis reedel tegin shed'is puhastustöid, üks prits ja kolm header'it said värskenduskuuri.

Esiplaanil kaks pritsi ning paremal meie shed

See nädal on ilm väga muutlik olnud. Ühel päeval oli 30 kraadi ja päike lõõskas, järgmisel alla 20, tuuline ja vihmane. Vihma on viimasel nädalal suhteliselt palju olnud, mis farmerile nii väga ei meeldi, kuna praegu on vili juba peaaaegu valmis ja see enam suurt kasu ei too.

See aasta oli septembris väga suur põud, mis vilja saagikust vähendas. Kui algselt arvas farmer, et tuleb väga hea aasta, siis põua tõttu on tulemas ikkagi keskpärane. Samas oli eelmistel aastatel vihma veel vähem ning nende tulemus kehv, mistõttu on farmer ka keskpärasega rahul. Samuti oli see aasta Ida-Austraalias veel suurem põud ja sealt pole üldse saaki oodata, mis on omakorda vilja hinda kõvasti tõstnud. 

Reede õhtul sõitsime Krissu ja Raikkoga Perthi. Ööbisime minu farmerile kuuluvas majas Perthis, kus kunagi ta vanemad elasid. Mingil hetkel on ka kõik farmeri lapsed seal elanud, kui Perthis tööl või koolis käisid, kuid nüüd on maja tühi. Nädalavahetus möödus suuresti lauamänge ja kaarte mängides ning poodides. Käisime ka äärmiselt suures Kings Park'is jalutamas, kust avaneb hea vaade linnale. Parki on kokku toodud erinevaid taimi ja puid kogu Austraaliast.

Järgmise korrani :)