Töö veinitehases 🍷

Hei!

Meie uueks tööks oli viinamarjasaagi koristuse ajal veinitehases töötamine. Austraalias esmakordselt olime Kelliga erinevatel ametitel, nii et päeva jooksul palju kokku ei puutunud. Mina olin valgete viinamarjade pressimises ja Kelli tsentrifuugis.

Kirjutan natuke üldisemalt veinitehase tööst. Põldudelt masinatega korjatud viinamarjad jõuavad tehasesse veoautodes läbides esimesena sample hut'i ehk proovi võtmise maja. Seal vaadatakse viinamarjade kvaliteeti, täpsemalt suhkrusisaldust ja kui palju oksi on laadungis. Edasi sõidavad veoautod kaalule ning seejärel crusherisse ehk viinamarjade purustajasse, kus marjad autolt maha laaditakse. Peale purustamist jõuavad marjad pressi, kus need pannakse suurde masinasse, mis kogu mahla välja pressib. Sellele järgnevad floatation, tsentrifuge ja cross flow, kus kasutatakse erinevaid masinaid, et mahl puhastada ja sellest valmisprodukt ehk vein saada. Erinevates etappides lisatakse veel mahlale hunnikus aineid, et kõik ebavajalik ära tappa ja siis aineid, et varem pandud kemikaale tasakaalustada 😀. Natuke parema ettekujutuse saamiseks lisan pilte 🙂.

Viinamarjad saabuvad kastides, mille külge kinnitatakse konks ja kallutatakse kast ümber. 

 Veoautolt maha laaditud viinamarjad liiguvad edasi läbi purustaja pressi.

Pressi tünnide ala, kus mina töötasin. Kui töö käis täie hooga oli seal kerge voolikute segapundar 😀 . Pildil paremal olevatest järjestikustest metalltorudest tuli mahl meie alale sisse ning läbi voolikute liikus tünni. 

Pressi ala üheks peamiseks tööks oli sinna jõudnud mahla edasi pumpamine floatationi alale. Selle jaoks tuli aegajalt pump tööle panna, oodata, kuni tünn tühjaks saab ja pump välja lülitada. Ning nii senikaua kuni antud sorti viinamarju see päev sisse tuli. 

Teiseks suureks ülesandeks oli mahla edasi transportimiseks vajaliku tee tegemine. Teada oli algtünn ja lõpptünn ning tee tuli teha voolikute ja pea kohal jooksvate metallist torudest püsivate liinide (overhead line) abil. Esimesel nädalal oli see veidi keeruline, kuna liinide kaarti ei olnud, kuid töö käigus sai kiirelt selgeks, mis kus välja jõuab 🙂.

Pressi alalt väljumine. Pildil vasakul on mahla jahutavad spiraalid ja paremal overhead liinid, mille kaudu saatsime mahla floatationi alal olevatesse tünnidesse.

Voolikute kinnitamiseks kasutasime suuuuuri mutrivõtmeid, pildil võrdluseks A4 paber.

Veinitehase alal on palju suuri tünne, millest igaüks mahutab tuhandeid liitreid mahla, meil enamus mahutasid 270 000 liitrit. Ainete lisamiseks ja vedelikutaseme mõõtmiseks tuleb ronida tünnide otsa, kus on liikumiseks kõnnirajad. Minul õnneks kõrgusekartust pole, aga näiteks Kellil võttis jala värisema 😄.

Vedeliku taseme mõõtmiseks kasutatakse mõõdulindi otsa kinnitatud taldrikut. Taldrik tuleb lasta kuni vedeliku pinnani ja siis mõõta kui mitu cm on tangi ülaservani. Vaid paari cm-ga möödapanek tähendab juba sadades liitrites koguse erinevust.

Üks igapäevastest ülesannetest oli tünnide puhastamine teatud ainega. Selleks tuli ühendada pump ja teatud järjejorras kraane keerata, et pump õigesti tööle saada. Alguses oli see vähe keeruline, kuid nagu muude ülesannetegagi sai ruttu selgeks 🙂.

Keemia lisamine mahlale. Ülemisel pildil äärmiselt mürgine sulfur ja alumisel lahus, mida tuli veini tilgutada, et see võimalikult hästi lahustuks.

Mahla transportimiseks tuleb teha sisse ja välja maitsmisi veest mahlaks/mahlast veeks, et kogu voolikutesse jääv mahl tünni jõuaks. Sisse maitsmisel saadetakse alguses vesi ja kui vesi muutub mahlaks tuleb kraanid ümber keerata, et mahl tanki hakkaks jooksma. Välja maitsmisel toimub vastupidi, peale mahla saadetakse vesi ja kui see tünnini jõuab tuleb kraane keerata. Kelli pildil välja maitsmist tegemas.

Tünnide ääreni täis panemiseks kasutatakse kahte inimest. Üks on üleval ja vaatab, kui täis hakkab saama ning õigel hetkel karjub all olevale, et see ruttu kraanid ümber keeraks. 

Kui hooaja lõpu poole valged viinamarjad otsa said, suunati mind ümber punastesse. Seal oli ülesandeks tundide kaupa vaadata kandilist tünni ja kui marjade/vedeliku tase liiga kõrgeks läks, siis tünnist tulevat ust natuke kinnipoole panna. Ehk ei midagi põnevat 😀.

Vahepeal juhtus ka õnnetusi, õnneks mitte minu vahetuses. Näiteks ühel korral kui transporditi mahla ühest tünnist teise oli esimesel tünnil kogemata kaas peale vajunud, nii et pump imes tünni vaakumisse ja lõpuks ka tünni seinad sisse. Piltidel sisse imetud tünn ja võrdluseks norm tünn.

Teine kord juhtus õnnetus punaste viinamarjadega, kus kogemata tehti valearvestus ja üritati liiga palju marju ühte tünni panna. Lõppes see sellega, et tünnil läks pealne nagu konservikaas lahti ja ümbrus oli ühtlaselt kaetud punaste viinamarjadega.

Või siis ei olnud tünni uks piisavalt tugevalt kinni keeratud.. Punane mahl/ vein oli nii määriv, et kui seda kahe sekundiga maha ei pesnud oli juba hilja. 

Või läks mahl käärima, nii et vahutas uksest välja 😀 

Kokkuvõtteks võib öelda, et veinika töö oli üks minu lemmikuid, mida Austraalias teinud olen. Kui midagi häiris, siis teadmine, kui palju keemiat veini sisse läheb 😄  ja tohutu veekulu, mis osadel andmetel on isegi kuni 700 liitrit ühe liitri veini valmistamiseks. Õnneks asus veinika taga tamm, kus nad ise vett puhastavad, aga igapäevane kulu oli ikkagi tohutu. Siiski tekkis tahtmine järgmine aasta tagasi minna, eks paistab, mis saab 🙂.

Öise vahetuse plusspooleks olid hommikused kaunid päikesetõusud.

Järgmise korrani! Nautige Eesti suve! 🌞

👋