Jõudsime Northern Territory'sse

Hei!

Oleme jõudnud Northern Territory'sse ehk Austraalia Põhjapiirkonda. Piiri ületades keerasime oma kellad poolteist tundi edasi ehk Eestiga on meil vahe nüüd 6,5 tundi. Põhjapiirkond on Austraalia suuruselt kolmas piirkond, kattes 1,4 mln km². NT elanike arv on 246 000, moodustades vaid 1% Austraalia kogu elanike arvust ning tehes sellest Austraalia kõige hõredamalt asustatud piirkonna.

Mitte just eriti laial teel on kiiruse piirang 130 km/h. Kuna meil on telk ja paneel katusel ning proovime kütust säästa, siis sellist kiirust isegi mitte ei ürita.

Pealinnas Darwinis elab veidi üle poole kõigist elanikest ning see oli ka meie sihtpunkt, kuna olime seal mõned asjaajamised kokku leppinud.

Howard springsis loodust avastamas.

Juba mõni aeg tagasi kandideerisime potentsiaalsesse järgmisesse töökohta, mille jaoks on vajalik läbida tervisekontroll. Kontrolliti erinevate tervisemurede ajalugu, kuulmist, nägemist, vererõhku, pulssi, läbisime alko, narko ning kopsumahu testi, tegime mõndasid harjutusi ja vastasime veel igasugustele küsimustele.

Teine toimetus oli katusetelgi parandus. Viimastel Kununurras oldud päevadel avastasime, et katusetelki lahti hoidvad luugiamordid ei kanna enam, mistõttu meie üldsegi mitte vana telk on kasutuskõlbmatu. Masendus oli sel hetkel suur, kuid õnneks on meil veel väike telk alles (millel lukk katki, nii et ukse sulgemine võtab mõnikord väga kaua aega 😀) ja päris lageda taeva alla ei jäänud. Pood, kust telgi ostsime oli abivalmis ja otsisid meile koha, kuhu parandusse saime minna.

Siis tekkis meil aga mõte lasta auto üle vaadata. Kununurras autole hooldust tehes öeldi meile paar asja, mis vajavad veel toimetamist, kuid kuna seal oli kõik nii kallis, siis lükkasime edasi. Tööd, mis vajasid tegemist oleks pidanud võtma mõned tunnid, kuid nii see kahjuks ei läinud. Rattalaagrit vahetades tuli välja üllatus, mistõttu meie autot õhtuks korda ei saadudki. Õnneks oli töökoja omanik väga mõistev ning lubas meil öö seal veeta. Niisiis lükkasime oma tõstukil oleval autol katusetelgi lahti ja ase oligi olemas 😄. Õhtul vaatasime autode vahel veel paar filmi ja jäime hommikut ootama. Järgmise päeva lõunaks oli auto taas töökorras ning kuna olime selleks ajaks töökoja omanikuga juba sõprussidemed loonud saime arvelt kõva soodustuse. Ilmselt oli kogu töökojaga seonduvas taaskord abiks, et oleme kaks naist.

Kõige kurvem kohvi maailmas oodates auto valmimist.

Meie ööbimiskoht.

Esimene öö Darwinis veetes oli meie karavanipargi taga metsa tulekahju. Minu ja Kelli jaoks tundus vaatepilt päris hirmutav kuna mööda sõitsid vilkuritega autod ja kohati oli näha ka leeke. Kui meil oli evakueerimise plaan peas juba välja mõeldud, siis keegi teine sellest välja ei teinud. Öösel kella 2 ajal ärgates oli õu mattunud paksu suitsu sisse, kuid tundus, et leeke enam ei paista ja hommikuks oli taevas selge.

Peale mõnda päeva Darwinis veetmist suundusime Litchefield'i rahvusparki avastama.

Rahvuslargis asuvad mitme meetri kõrgused termiidipesad.

Florence Falls

Tolmer Creek

Wangi falls

Upper Cascades

Lower Cascades

Matk Cascade'de juures

Õhtusöögi tegu täies hoos.

Vihma perioodil asuvad soolavee krokodillid elama erinevates rahvuspargis olevates veekogudes. Enne turismihooaja algust püütakse nad välja, et turistid ujumas saaks käia 😀.

Walker Creek

Seejärel võtsime suuna tagasi Darwinisse, kus külastasime iganädalast väga populaarset Mindil Sunset Market'it ehk Mindili päikeseloojangu turgu, kus müüdi tavaari seinast seina.

Mindil beach

Pärast seda pidime sõitma lennujaama ja oh õudust- auto ei käivitu. Õnneks peale paari minutilist paanikat jõudis mulle kohale, et olin käigu sisse jätnud 😄. Kui keegi teine ei tee, siis tuleb ise elu põnevaks teha.
Lennujaamas suundusime Bali lennule. Bali on austraallaste tüüpiline puhkuse veetmise koht ja juba mõnda aega tagasi pidasime plaani, et peame meiegi seal ära käima. Nii et järgmises postituses saate Austraaliale vahelduseks lugeda Bali seiklustest.
👋